TURUL
D. Normet

Kuigi kõige kibedam kauplemisaeg hakkas juba mööda saama, oli turul veel üsna palju rahvast.

Väärikad emandad kõndisid väljakut kolmest küljest piiravate poekeste juures ja silmitsesid varikatuste alla välja pandud kaupu, teenijatüdrukud lobisesid linnakaevu ääres ja hilinenud ostjad sõelusid veel maameeste vankrite ja lettide ümber. Ning kusagil nende seas pidi Leeno oma naabrimeest otsima. Naabrimeest, kes müütas põrsaid ja naereid ja kelle naine, viie väikese lapse ema, vaevles surmatõve küüsis.

Vankriridade vahel seisis pikk müügilett kapsapeade ja sibulakuhilatega. Ja, näe, kohe selle kõrval märkasidki lapsed Leenot. Et eidekest mitte eksitada, asusid nad teda eemalt jälgima.

Justkui muuseas oli Leeno peatunud põrsast kaenlas hoidva maamehe juures, kõrbi hobust patsutanud ning oma rätiga kaetud korvi vankrisse õlgede alla poetanud. Nüüd valis ta pika leti ees kapsapäid. Ta rääkis midagi, ilmselt tema selja taga seisvale põrsamüüjale, sest sibula- ja kapsakaupmees askeldas hoopis eemal - riputas oma kahele hobusele kaerakotte kaela.

"Vaata, kui meeleolukas pilt," lausus Eerik. "Täpselt nagu mõnel Bruegheli pildil."

Nii see oli: lõbus, värvikas turupäev. Maameeste hõigete, hobuste puristamise ja tüdrukute-sellide naerukilgete sekka helises raeapteegi ees peatunud rändmoosekandi kurblik leierkastilugu.

Äkki rahumeelne pilt kärises: ähvardava trummipõrinana lõikus rautatud kapjade plagin paekiviplaatidest sillutisel elurõõmsasse turumeloodiasse.

Keepide ja sulgede lehvides kihutas kaks ratsanikku ronkmustadel hobustel ringi ümber väljaku.

Elu turul vakatas. "Rüütlid!" ehmus Tommi.

Ratsanikud peatusid. Esimene neist, küllap maahärra, tõusis jalustes püsti ja laskis silmadel üle turu käia.

Ja juba nad kohtusidki - rüütli võimukas pilk ja manatarga uhke, taltsutamatu silmavaade. Need pilgud lõid kokku nagu kaks teravat, kõlisevat mõõka. Õhus oli pinget ja sädemete särtsumist.

"Nõia-Leeno! Kinni võtta!" karjus rüütel oma kaaslasele ning kappas maameeste vankrite ja müügilettide vahele.

Leeno vupsas kapsaleti alla.

"Vii Leeno minema!" hüüdis Eerik Tommile ja tormas turumüüjate keskele. Ta peab rüütlid kinni pidama! Peab neid takistama Leenot jälitamast! Aga kuidas!?

Eeriku mällu kargasid kinos ja TV-s nähtud võitlusstseenid musketäridest ja kauboifilmidest. Täpselt! Nii tulebki teha!

Eerik viskas lähima müügileti ümber. Leeno naabrimees taipas, päästis põrsakoti valla ning teine kaubitseja avas kanapuuri.

Silmapilk oli Raekoja plats meeleheitlikult ruigavaid ja ringiratast kihutavaid põrsaid täis! Kapsapead veeresid, põrsad ruigasid, kanad kaagutasid, hobused hirnusid, mehed vandusid ja turunaised kiljusid. Rüütlite ratsud ehmusid, hakkasid perutama ega allunud enam oma peremeestele.

Leeno põgenemine oligi kaetud!

"Supermärul!" tundis Eerik rõõmu oma õnnestunud tegutsemisest. Ta jõudis veel näha, kuidas Tommi ja Leeno käsikäes ühest väravast sisse vupsasid, siis läks temalgi kiireks, et sellest üldisest möllust märkamatult kaduda.