TASUB TEADA
Heli Veigel
Suve lõpul korjas kaaren Kaarel oma pere kokku ja asus igasuvisele
lennumatkale kodusel Eestimaal. Kaarel armastab seda maad väga. Selle suve matka eel
uuris Kaarel hoolega Eesti ajalugu väga vanal ajal ehk muinasajal. Seetõttu oli tal oma
perele mõndagi huvitavat pajatada, kui nad mõnest künkast või kivihunnikust üle
lendasid.
Väga vanal ajal, mida nimetati kiviajaks, elasid Eesti elanikud enamasti suurte veekogude
ääres. Põhjus oli lihtne - söödi peamiselt kala. Tol ajal valmistati tööriistad
kivist ja luust. Vanadest asulakohtadest on leitud õngekonkse, noole- ja odaotsi,
kivikirveid ja savinõusid. Vanimad (9500 aasta vanused) kivitööriistad on leitud Sindi
lähedalt.
Ajapikku õppisid inimesed tööriistu valmistama metallist, algul pronksist, seejärel
rauast. Seepärast öeldakse ka, et pärast kiviaega tuli pronksiaeg. Tõsi küll,
pronksesemeid on Eestis vähe leitud. Arvatakse koguni, et need, mis kaevamistel esile on
tulnud, on tegelikult toodud hoopis Rootsist või Taanist.
Pärast pronksiaega tuli niisiis rauaaeg. Inimesed avastasid, et raud on kirveste ja
mõõkade valmistamiseks pronksist tunduvalt tugevam. Algul tehti rauast isegi ehteid -
käevõrusid ja sõlgi. On leitud ka rauast nuge, võtmeid, lukke. Sel ajal hakkasid
inimesed kariloomi kasvatama ja põldu harima.
Muidugi tehti vanasti osa esemeid ka puust ning nahast. Kahjuks on need aga enamasti
kõdunenud. Nii kummaline, kui see ka pole, on rabadest ja järvedest siiski leitud
terveid paate. Millegipärast on just vesi neil aidanud säilida.
Kõige rohkem vanu esemeid on ajaloolased leidnud iidsetest haudadest. Noil aegadel usuti,
et inimesel läheb teises ilmas samuti igasugu kraami tarvis. Seepärast pandi temale
hauda kaasa kõikvõimalikke asju. Kõige vanemad leitud matmispaigad (3000 aastat) on
kivikirstkalmed.
Loomulikult on palju huvitavat leitud ka vanadest elupaikadest. Arvatakse, et paljud
tänapäeva Eesti külad paiknevad samades kohtades, kus muistsedki. Majad on vahepeal
muidugi teised ehitatud.
Linnade eelkäijad olid linnused. Kuna peale eestlaste kippusid Eestisse ka mitmed muud
rahvad, siis hakati mõnel pool kaitseks nende eest maju tihedalt künkaharjale ehitama.
Seejärel ümbritseti kõik müüriga. Nii tekkisid esimesed linnused. Tihti valiti
künkad, mille juurde pääsu raskendasid sood või jõed.
Linnusemüürid ja majad on ammu varisenud ning murukamara alla mattunud. Kuid
linnusemägedel kaevates leiavad ajaloolased mitmesuguseid huvitavaid vanu esemeid.
Milliseid erinevaid aegu tuntakse Eestimaa ajaloos?
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………… |