KUIDAS SOOMLASED MAAILMA LÕID
Paljud rahvad on oma pärimused kangelastest pikkade lugulauludena kirja pannud. Meil on "Kalevipoeg", soomlastel "Kalevala". Igasugu seikluste sekka seletatakse seal ära ka nii mõnigi mõistatuslik asi. "Kalevalast" saame teada, kuidas maailm soomlaste arust tekkis. Võid seda uskuda või mitte… Kõigi aegade alguses olnud vaid ülijumal Ukko ja ei midagi muud peale ääretu mere, mida valitses veteemand Ilmatar. Ühel päeval läinud veteemal elu igavaks ja ta heitnud ilmamere rüppe lainetesse kiikuma. Tuul äiutas sinivetes ta hiiglase mõõtu keha igasse ilmakaarde. Äiutas ja luilutas, kiigutas ja kussutas, kuni Ilmatari põues hakkas lapsuke kasvama. See polnud tavaline titeke, vaid Maa elu algus ise - soomlane Väinamöinen. Sellepärast võttis tema kosumine ilmatu hulga aega, lausa aastasadu. Nõnda see Ilmatar seal vetesängis siis lesis ja liigutas mõnusasti liikmeid. Äkki lendas tast üle ei-tea-kust-siginenud part. Too otsis pesapaika. Silmas veteemanda veest paistvat põlve, pidas seda rohumättaks ja laskus sellele. Kui põlveotsa tõeline pardipesa punutud, asus perenaine sellesse munema. Peagi oli kuus kuldmuna valmis. Neile seltsiks sigis veel seitsmeski, raudmuna. Kui nüüd part usinasti hauduma asus, tundis Ilmatar korraga, kuidas põlveotsa hakkas palavus painama. Sestap liigutas ta jalga ning pillutas munad vette. Ei tea ükski, mis kuuest terveks jäänud munast sai. Kõige tähtsam oli seitsmes, mis purunes. Munakoore ülemine pool tõusis vete kohale taevalaotuseks. Alumisest poolest sai aga maa. Munakollane muutus päikeseks, munavalge kuuks. Kirju osa munast tõusis taevatähtedeks. Ent merest kerkinud mandrid pole sugugi ümmargused nagu munakoor. See on aga Ilmatari enda töö. Ujus ja ulpis teine, liigutas käsi-jalgu. Kuhu käega ulatas, sinna sopi vajutas, kuhu jala jättis, sinna laht tekkis. Nõnda oli siis maailm valmis, kuid ilma ühegi elava hingeta. Väinamöinen, esimene neist, oli veel sündimata. Ta kosus veteema rüpes ja rebis end sealt ühel päeval lõpuks lahti. Lained kandsid ta udusele rannale ja oligi elav hingeke maa peale jõudnud. Aastaid hiljem sai maa ka metsa täis külvatud, kuid vilja polnud veel maailmas. Kust leiba saada? Väinamöise aitas hädast välja õnnelik juhus - ta leidis rannaliiva seest seitse viljatera. Tihane õpetas hiiu põldu harima ja sealtmaalt ongi leib kõigis kodudes laual. Nüüd oli maailm tõesti valmis ja kangelased võisid asuda seal oma vägitükke tegema ja seiklusi seiklema. |