Rüütlikslöömine

Feodaalidel oli kombeks saata oma pojad juba enne kümneaastaseks saamist mõne teise isanda juurde haridust ja kasvatust saama. Seal õppisid nad häid kombeid, vahel ka tantsu,kindlasti aga ratsutamist ja võitluskunsti.Täisikka jõudes löödi noormehed rüütliteks. Sellest, kuidas rüütlikslöömine toimus varasel keskajal,pole õieti andmeid säilinud.On selge, et aja jooksul tavad muutusid ja täienesid ning lõpliku kuju omandas rüütlikslöömise kombestik alles kõrgkeskajal -12.sajandil. Tulevane rüütel pidi kahetsema pattu, veetma terve öö palvetades ja asetama sealjuures mõõga kirikus jumala teenimise märgiks altarile.Sellele järgnes rüütlikslöömise tseremoonia. Pärast tõotust pidada kinni rüütlireeglitest puudutas vanem rüütel mõõgatera lameda küljega altari ette põlvitanud noormehe õlga ja sidus ta vööle mõõga. Lisaks kinnitati ta saabastele kannused ja ulatati kilp.