ROOMA SUURNIKU ELUST
J. Parijõgi

Suured sõjad ja maadevallutused tõid Rooma suuri rikkusi. Neist said osa peamiselt suurnikud, nobiilid. Endine lihtne eluviis hakkas kaduma ja aset andma toredusele. Igal Rooma suurnikul oli linnas tore maja ja maal laialdased mõisad, kus töötasid suured orjakarjad.
Kui tahaksime külastada üht suurniku linnamaja, siis näeksime kõigepealt orja- väravavahti, kes kettidega on needitud ukse külge. Ta ajab juttu igavust tundvate külastajatega, kes juba varahommikust peale ootavad isanda vastuvõttu. Need inimesed on nn. kliendid - välismaalasist ja vabakslastud orjadest põlvnevad elanikud. Neil puudusid täielikud kodanikuõigused, seepärast andsid nad endid mõne suurniku kaitse alla, keda nende suhtes kutsuti patrooniks. Harilikult käisid kliendid isandale uudiseid toomas või tema heldusest osa saamas.
Väravavaht hüüab külastajate nimesid eestuppa, kus ori nad vahatahvlile üles kirjutab. Hiljem tulevad suursugusemad külastajad, keda lastakse kohe sisse. Need lähevad eesruumist läbi, suurde valgusrikkasse saali - aatriumi. Selle keskel asetseb sügav bassein, tagapool - hõbedane kodualtar. Ruumi pääseb valgus basseini laes olevast suurest avausest ja ka küljelt, seesmisest õuest. Rohekad marmorsambad hoiavad üleval ilustatud lage, seinad on kaetud maalidega, mis kujutavad lilli, viinamarjalõikust ja perekonnaelu-pilte. Sammaste vahelt paremale ja vasakule viivad käigud kõrvalruumidesse, kus ripuvad võidumärgid, paraadriietus, soomusrüüd ja kallid relvad. Siin leidub ka mitmesuguseid muid haruldusi ja väärt asju, mitmest maailmakaarest toodud.
Aatriumi lõpus, kahe samba vahel ripub raske vaip, mille taga on kuulda peremehe häält. Külaliste pilgud pöörduvad oodates sinna. Siin asetseb majaisanda töötuba. Isand on äsja võtnud hommikuse kümbluse ja lamab nüüd sohval. Ori ulatab peremehele vahatahvlikese külastajate nimedega; siinsamas märgib isand vastuvõtu järjekorra. Algab külaliste vastuvõtt. Isand vestleb tähtsamate külalistega, teistele ütleb, et ta läheb varsti foorumile, ja kes soovib temaga kõnelda, need võivad teda saata.
Vahel külastas Rooma suurnik maal oma mõisaid. Ta sõitis sinna harilikult orjasalga saatel. Mõisate maa-alad olid suured. Lõpmatuil karjamail liikusid veised, lammaste ja sigade karjad, mida hoidsid orjad. Edasi järgnesid laialdased põllud, kus igal pool töötasid orjad. Nende kannul käisid ülevaatajad, piitsad käes, karjusid väsinud töötegijatega ja kihutasid neid taga.
Erilistes parkides, saja-aastaste tammede ja tihedate põõsaste vahel võis näha saledaid hirvi, väledaid põtru ja metssigade salku. Neid loomi peeti selleks, et peremees siin aegajalt võiks korraldada jahti. Viljapuu-aiad, majapidamishooned, küünid, laudad ja tallid - kõik sisaldasid isanda varandusi. Kõikjal töötasid orjad. Mõne suurniku orjade arv ulatus mitme tuhandeni.

J.Parijõgi, Möödunud ajad jutustavad II. Trt., 1939. lk. 78-80.