PÜRAMIID
Valge mustal
A. Dietric

Vana geograafi arutlus katkes poolelt sõnalt. Seal, kus äsja olid olnud mäed, laius nüüd kivine kõrb. Madalate kinkude tagant paistis hiiglaslik hallvalge ehitus, mida piiras viletsate hüttide ja muldonnide laager. Ehituse astmelistel seintel ja nende jalamil askeldasid sajad poolalasti inimesed - pronksivärvilised, mustad, valged ning pruunid. Nad sikutasid köisi, tassisid palke ja redeleid, tagusid raskete vasaratega kive. Kümned veorihmadesse rakendatud inimesed tirisid aeglaselt regesid, millel lebasid tohutu suured kiviplaadid. Et jalased kergemini libiseksid, valati nende alla vett. Paljaste selgade kohal vihisesid aeg - ajalt rasked nahknuudid.
Kohaletoimetatud kivikamakate külge kleepusid inimesed nagu sipelgad suhkrutüki külge. Palkidest hiiglakangide, kallakate puusildade ja üle tõsteseadmete visatud sadade käte abil vinnasid ehitajad kivikamakaid üles.

"Ega midagi," lausus Kriit viimaks, vaadates teraselt tema ees avanevat pilti.
"Nagu mina aru saan, oleme sattunud maailma kõige imelikuma kalmu ehitamise tunnistajaiks. See on püramiid. Niisuguseid hauakambreid ehitasid endale muistse Egiptuse piiramatud valitsejad - vaaraod, keda austati võrdselt jumalatega. Mida rikkam oli vaarao, seda rohkem suguharusid ja rahvaid tema sõjaväed röövisid. Mida rohkem oli tema riigis orje, seda kõrgema, suurejoonelisema hauakambri vaarao endale ehitas. Need suurimad veidrikud maailmas, hakkasid oma haua eest hoolitsema niipea, kui nad troonile istusid. Nimelt olid nad veendunud, et nende peamine elu algab alles pärast surma."

"Vaadake!" Kriit osutas tohutu suurele püsti pandud tahvlile. "Me saame vist kindlaks teha, missugusele vaaraole see püramiid kuulub."

Mitu meest raius tahvlile pronkspeitlitega mingeid pilte, nähtavasti kaunistuseks. Kriit pilutas silmi, püüdes neid paremini näha, "Ahaa! Lootoseleht, kull, silm, härja pea " pomises ta.

"Madu... Midagi sitikataolist.." täiendas tädi Tahvlilapp. Vaatamata kõrgele eale oli tal suurepärane nägemine.

"Sitikas!" noogutas Kriit. "Ja edasi kala ning jälle kull. No nii, proovime selle kirja mõttest aru saada."

"Kirja?" tädi Tahvlilapp pilgutas hämmeldunult silmi.

"Kust te kirja leidsite? Mina näen ainult pilte."

"Õige, ongi pildid. Aga siiski võib neid lugeda. Ühed neist pildimärkidest on tähed, teised - silbid, kolmandad aga isegi terved sõnad. Need on hieroglüüfid, meie tähestiku kauged esivanemad."

Kriit tõusis kikivarvule ja vaatas keskendunult sinna, kus välkusid kiviraiujatest kirjutajate pronksvasarad. Seejuures kortsutas ta kulmu ja liigutas hääletult huuli. Viimaks pöördus ta seltsiliste poole: "Kui ma ei eksi, siis need märgid kivitahvlil ülistasid suure ja võimsa vaarao Dzoseri kangelastegusid ja tarkust," teatas ta. "Praegu meie ees seisva püramiidi ehitas Dzoseri nõunik, kuulus teadlane, arst ja arhitekt Imhotep. See oli esimene suur kiviehitus maailmas. Lausa ime tolle aja kohta. Tema ehitusmaterjaliks oli lubjakivi, küllalt vastupidav ja ühtlasi pronksriistadele alistuv kivi. On huvitav, et just siitpeale jäi lubjakivi läbi pikkade aegade peamiseks ehitusmaterjaliks."