JALGRATAS

Keegi ei tea, kes jalgratta leiutas. Kuid juba 185 aasta eest sõideti kahel vankrirattal asuval kitsal pingil - jalgratta esiisal. Saapaninadega lükati sõidukit edasi.

160 aasta eest pandi esiratta külge paar pedaale.

130 aasta eest asendati rasked puurattad kergete terasrõngaste ja sukavardajämeduste teraskodaratega. Esiratas oli inimkõrgune. Niisuguse jalgrattaga ei julgenud igaüks sõita.

115 aasta eest pandi jalgrattale kettülekanne ja ratastele tõmmati peale õhukummid.

Ehitati igasuguseid isevärki jalgrattaid. Ka sõjamehed hakkasid jalgratast kasutama.

Ega sportlasedki jalgrattast mööda ei läinud. Nad on sõiduriista täiustanud nii- ja teistmoodi, et aga saaks kiiremini sõita.

Sportlastel ja turistidel on kasutada veel mitme mehe jalgrattad.

Jalgratta täiustamiseks on tehtud lõpmatu hulk leiutisi. Iga kruvi ja mutter on viimase võimaluseni viimistletud.

Kuid tehnika areneb edasi. Võib-olla leiutatakse tulevikus jalgratas, millel ei ole kodaraid ega kettülekannet!

Täheke nr. 2 / 1969