KUIDAS SAADA INIMESEKS
R. Saluri

Anne tiristas kõvasti uksekella ja üldse oli ta väga ähmis. Ta jäi Kadrile otsa vahtima ja tal kõlkus oma korteri võti paelaga kaelas. Mujalt oleks võti ära kadunud. Anne vahtis ähmi täis näoga Kadrile otsa ja ütles kiiresti oma uudise välja: "Kassateadetsisalikudonmeiesugulased?"

"Tule sisse ja pane uks kinni, muidu külmetad ennast ära," ütles Kadri. Anne pani ukse kinni.
"Mis asja sa oma sugulastest rääkisid?" küsis Kadri.
"Sisalikud on sinu sugulased ka!" hüüdis Anne. "Ma kuulasin praegu raadiot ja seal räägiti, et kõigepealt oli suur meri ja siis tulid kalad merest välja ja hakkasid kuival elama ja…"

"Muidugi," ütles Kadri. "Ma tean küll, et inimene on tulnud ahvist."
"Ma tean ka," ütles Anne. "Aga enne seda olid veel nii suured sisalikud nagu majad ja siis tulid igasugused muud loomad."

"Ja siis tuli üks ahv puu otsast alla ja temast sai esimene inimene," ütles Kadri. "Mis selles nii uut on, seda teab iga laps. Tule, ma näitan sulle parem oma uut raamatut."

"Aga miks neist kaladest vees kohe sisalikke ei saanud? Miks nad pidid enne kuivale ronima?" päris Anne.
"Ükski kala ei saa kuival elada," ütles Kadri.
"Aga raadios räägiti," ütles Anne.
"Võib-olla siis raadios elavad kalad kuival," arvas Kadri ja Anne vaatas talle jälle ähmis näoga otsa.

"Mis sul jälle hakkas?" küsis Kadri ja sai siis ise ka aru, sellepärast et nad olid isa toa ukse lahti teinud ja seda ei tohtinud nad üldse teha. Aga nüüd oli juba hilja mõtelda, sellepärast et nad seisid mõlemad isa toas ja peale nende seisis seal veel suur akvaarium, kus oli palju neid, kes omal ajal veest välja kaldale ronisid ja kellest said nii suured sisalikud nagu majad ja pärast tulid ahvid ja siis tuli üks ahv puu otsast alla.

Anne vaatas Kadrile otsa ja Kadri vaatas Annele otsa. "Kas proovime ühega?" küsis Anne.
"Ega me kõigiga ikka proovida ei julge," ütles Kadri ja ta hääl oli natuke teistmoodi kui tavaliselt.

"Kas sa kardad?" küsis Anne.
"Kardan küll," ütles Kadri. "Aga ma kardan seda, et kui nendest majasuurused sisalikud tulevad, siis nad ei mahu ju siia ära."
"Siis proovime ainult ühega," arvas Anne.
"Võtame kõige väiksema, siis tuleb sisalik ka väiksem," ütles Kadri.

Akvaariumi kõrval riiulil seisis purgitäis kalade sööki ja kulbi moodi asi, millega kalu sai püüda, ja nad püüdsid ühe kala kinni. Aga väikesed kalad olid kõige kiiremad ja nad said mõlemad märjaks, enne kui kala kätte said.

"Paneme ta siia lauale," ütles Kadri.
"Pane aga põrandale, muidu ei saa sisalik pärast laualt alla," ütles Anne.
"Küll ta saab," arvas Kadri, võttis kala ja pani siiski vaiba peale.

Kala hüppas natuke aega mööda vaipa ringi ja jäi siis vaikselt pikali. Nemad kükitasid kõrval ja ootasid, aga kala ei liigutanud ennast ja üldse ei juhtunud midagi.

"Ega sa mulle ei valetanud?" küsis Kadri.
"Kuidas ma siis valetasin, kui raadiost räägiti," ütles Anne ja hakkas mossitama.
Nad kükitasid niikaua, kuni jalgadel hakkas valus ja Kadri ütles: "Mul surid vist jalad ära."
"Mul vist ka," ütles Anne ja nad läksid ja jooksid koridoris edasi-tagasi.

"Äkki on see kala ka surnud?" küsis Kadri jooksu pealt ja jäi seisma. Ta ei tahtnudki seisma jääda, aga ta mõtles, et varsti tuleb isa koju, ja kui selleks ajaks midagi juhtunud ei ole, siis pärast võib küll juhtuda. Nad läksid kala juurde tagasi, aga kala oli vaikne ja vaip oli selle koha pealt natuke märg.

"Võib-olla tuleks ta vette tagasi panna?" küsis Anne ja tal oli nüüd ka teistmoodi hääl kui tavaliselt. Niisugune hääl, nagu oleks midagi halba juhtunud. Kala sulpsatas vette tagasi, aga ujuma ei hakanud. Seisis ühe koha peal ja kõht oli tal ülespoole.

"Kuule, ma lähen parem ära koju," ütles Anne ja võttis oma võtmest kinni.
"Ma tulen sinuga kaasa," ütles Kadri. Ta ei tahtnud nende kaladega üksi jääda.
"Tule siis," ütles Anne ja Kadri võttis koridorist naela otsast oma paelaga võtme ja neil hakkas väga kiire.

Varsti tuli isa koju ja kutsus Kadri Anne juurest ära ja Kadri rääkis talle sellest raadiojutust ja nad vaatasid seda kala ka. Isa riidles küll, aga mitte väga palju, ja ütles, et nad on sellest jutust valesti aru saanud. Et see kõik oli väga palju aastaid tagasi ja palju keerulisem. Ja et tema kalad tuleb igal juhul rahule jätta ja üldse ta ei tea, millal nendest tüdrukutest ükskord inimesed saavad.

"Aga kas loomaaia ahv võib ka puu otsast alla tulla ja inimeseks saada?" küsis Kadri ja isa ütles, et ei või. Aga Kadri ütles, et inimene on tulnud ahvist ja seda räägivad kõik. Siis istus isa tugitooli ja pani Kadri enda kõrvale istuma ja rääkis talle kaua aega, kuidas tegelikult inimene maa peale tekkis. See oli väga pikk ja keeruline jutt ja Kadril läks kõht tühjaks. Ta tahtis minna Annele ka seda kõike rääkima, aga ema kutsus neid sööma ja isa ütles, et küll nad ükskord koolis aru saavad.

Kadri ohkas ja nad läksid koos kööki.