GORILLA

Ta suurus ulatub vahel üle meetri ja kuuekümne sentimeetrini ning üle selle. Lõaluud on määratu suured, aju väike ja kokku surutud. Ümmargused läikivad silmad on sügaval pealuu sees, kõrge silmakoopa varjus. Mokad on laiad ja pikad. See pea, mis istub lühikese ja jämeda kaela otsas, omandab kohutava ilme, kui loom paljastab koledas naerugrimassis oma hirmsad kihvad. Tal on paks, nagu täispuhutud kõht. Sügavmusta karvase nahaga, peopesad on paljad. Tema loomulik seisang ei ole mitte kahel, vaid neljal käpal. Käsivarte pikkuse tõttu on pea ja rind selles asendis väga kõrgel. Nii sarnaneb loom hiigelkonnale. Kui ta jookseb, siis samakülgne käsi ja jalg liiguvad ühel ajal ette. Lõpuks, hoolimata kohutavatest hammastest, on ta peaasjalikult rohusööja. Ta jõud on äraarvamata suur, ainsa käpalöögiga kisub ta lõhki inimese pea või purustab selle. Kõige jämedamad kaikad pilbastab ta tuletikkudena ja käänab püssiraua korgitõmbajaks. Gorillad ei käi kunagi karjadena ja neil on haruldaselt peen kuulmine. Nad tungivad harva inimesele kallale, heameelega nad põgenevad tema eest, kuid muutuvad halastamatuiks vaenlasteks, kui nad on haavatud või kui nad on ümber piiratud.

L. Boussenard, Pariisi tänavapoisi reis ümber maailma. Kupar. Tln., 1992.- lk.79.