FANTASTILINE RATAS JA UNTSU LÄINUD ENNUSTUSED

Mida kõike pole tänu rattale leiutatud. Möödunud sajandist on säilinud hulgaliselt joonistusi naljakatest riistapuudest ja imemasinatest. Kui neid koos vaatame, saame mõnusa suutäie naerda.

Niisiis, kuidas teile meeldiksid ratasuisud? Kujutage ette lehvivate seelikutega peeni daame, kelle jalgade külge on kinnitatud suured rattad! Miks lõbus leiutis tol ajal rahva seas ei levinud, pole teada. Tänapäeval tunnevad aga kõik rulluiske, ratasuiskude järeltulijaid.

Jalgratas oma lihtsuse ja otstarbekusega osutus tõeliseks imeleiutiseks. Enne kui see tänapäevase kuju võttis, katsetati lakkamatult kõikvõimalikke täiustusi. Nii jättis üks leiutaja ära jalgratta teise “üleliigse” ratta. Üherattalised jalgrattad siiski tänavale ei ilmunud. Küllap see tähendab, et teine (või kolmas) ratas nii väga ülearune polnudki.

Suurepärast jalgratta-ideed püüti rakendada ka vees ja õhus liikumiseks.

Vesijalgrattad on meil tänapäeval tõesti lõbustusvahenditena olemas. Tõsi, need on veidi teistsuguse väljanägemisega. Ka ei pea nendega sõites enam poolest kehast saadik vees istuma. Õhujalgratas on aga unistuseks jäänudki. Vahest võiks seda pidada “ürghelikopteriks”?

Täheke nr. 10 / 1995