KUIDAS ARENESID INIMESE ELUVIISID
J. Parijõgi.

Kõige madalamal arenguastmel ( korjaja, hulkuja ) tarvitas inimene toiduks seda, mida loodus andis valmina. Ta sõi puuvilja, marju, taimejuuri, tigusid, vaklu ja muid väiksemaid loomi. Tagavara ta ei kogunud, sõi kõhu täis ja hakkas siis jälle toitu hankima, kui nälg sundis. Mida enam arenesid inimese relvad, seda rohkem hakkas ta jahti pidama suurematele metsloomadele. Surmas neid kivikirvega, tabas odaga visates ja vibuga lastes. Suuremate loomade püüdmiseks kaevati maa sisse auk, kaeti see pealt okstega ja jäädi varitsema, kuni loom sisse kukkus. Siis tungiti suure kisaga loomale kallale ja surmati kivikirvestega ning odadega. Looma liha tarvitati algul toorena. Kui õpiti tuld kasutama, siis hakati liha tulel ja sütel küpsetama. Kalu püüti kätega ja luust ahingutega.
Kuidas avastas inimene esimese põllutaime ja tegi algust põlluharimisega? Aegade jooksul pandi tähele, et teatud liiki taimed kasvavad ikka ühel ja sellel samal kohal. Nopiti teri ja söödi neid toorelt. Siis nägi inimene oma areneva mõistusega, et mahapudenenud seemnest kasvas uus samasugune taim. Nüüd hakati neid teri koguma ja eluaseme lähedale maha külvama. Taas nähti aegade jooksul, et kohedas mullas taim kasvab paremini. Hakati siis konksuga ehk kabliga maad kohevaks tegema, põldu harima. Nii saadi korraga palju teri, mis oli liha kõrval vaheldusrikas ja maitsev toit. Teri ei söödud enam toorelt, vaid hõõruti kahe kivi vahel peeneks (jahvatati käsikivil) ja keedeti savipotis putru või körti. Kogu põllutöö toimus käsitsi, kuni õpiti loomi taltsutama ja neid kasutama veoloomana. Arvatakse, et esimeseks koduloomaks oli koer. Võib-olla istuti kord külmal ajal tule ääres, kui tulid näljased metsakoerad tule lähedale luusima. Neile visati konte ja muid toidujäänuseid; nad tulid teisel ja kolmandal õhtul jälle, viimaks harjusid inimestega ja jäid nende lähedusse. Võib-olla püüti noored kutsikad metsast kinni, toodi eluaseme lähedusse kaasa, niisama asjaks, lastele mängida. Metsakutsikad harjusid inimestega, kasvasid suureks ja jäid inimeste juurde. Neist saadi abilised jahil käia ja truud valvurid, kes igast hädaohust haukumisega teatasid. Neid tarvitati ka esimeste veoloomadena. Hiljem taltsutati teisigi loomi. Hakati tarvitama lehma piima, õpiti sellest valmistama juustu ja võid. Loomade abi hakati tarvitama ka töö juures.