SEITSE MAAILMAIMET
H . Veigel

Kaaren Kaarel on, teadagi, teadmishimuline. Eriti huvitab teda ajalugu. Kuna kaarnate kangetest tegudest minevikus suuremat teada pole, uurib Kaarel vahel inimeste ajalugu. Alles hiljaaegu sai ta teada, mis asjad need vana aja seitse maailmaimet olid. Need olid kõige suurepärasemad ehitised ja kunstiteosed, mis tol ajal tehtud. Oma suuruse ja iluga võlusid need inimesi sajandeid.

Loomulikult peetakse kõigi aegade ehituskunsti tippsaavutuseks Egiptuse püramiide. Need inimkäega kokku kantud "mäed" kerkivad veel tänapäevalgi otse kõrbeliivast. Vaevu suudetakse uskuda, et vaid paljude inimeste käte jõul toodi majasuurused ehitusblokid kaugel asuvast kivimurrust kohale. Iga püramiidi ehitamiseks pidid terved linnatäied inimesi vaeva nägema nii kaua, et sina jõuaksid kooli kaks korda ära lõpetada.

Vanim püramiididest pole siledate seintega, vaid astmeline nagu trepp. Hilisemad püramiidid on kõik siledad. Kõige kõrgem püramiid ulatuks üle Tallinna Oleviste kiriku torni, kui need kõrvuti seisaksid. See on tõeline käsitsi kokku kantud mägi. Et selle ümber ring ära teha, tuleb jalutada mitme bussipeatuse jagu maad.
Ei jõuta tänapäevani ära imestada ka kiviraidurite täpsust. Hiigelrahnud on nii siledaks tahutud ja sedavõrd meisterlikult kohale sobitatud, et nendevahelistesse pragudesse ei saa isegi noatera toppida.

Teiseks maailmaimeks loeti vanasti Babüloonia pealinnas Baabülonis asuvaid Semiramise rippuvaid aedu. Semiramis oli kaunis Assüüriast pärit kuninganna. Muidugi ei rippunud aiad võrkkiige või rippsilla kombel. Tegelikult tähendas see, et need polnud maapinnal, vaid sammastele toetuval terrassil justkui maja katusel. Hämmastav oli aga sellise ehituse tugevus, sest sambad pidid kandma tohutut kogust mulda koos sellel kasvavate puude-põõsastega.
Küllap tundusid need aiad nii imelistena ka seetõttu, et asusid lagedal ja rohelusevaesel maal. Kuningas oli need käskinud ehitada, et leevendada kuninganna koduigatsust.
Kuninganna oli harjunud oma kodumaa rohetavate mägede ja metsadega ning igatses kuumas ja puudevaeses Babüloonias mägimetsade ilu ja varjurikkuse järele. Kahjuks on see kõrbelinna roheline paradiis hävinud, sest ehitusmaterjal polnud ajale nii vastupidav kui püramiidide kiviplokid.

Kolmandaks vanaaja imeks peeti jumalanna Artemisele ehitatud templit Efesose linnas Kreekas. Kuulsaks sai see oma suuruse ja ilu poolest. Hiigelsambad raiuti välja ühest marmortükist ja nende kohaletoimetamiseks ning püstiajamiseks tuli välja mõelda uusi nippe ja konstruktsioone. Ehitus võttis aega nii kaua, et alustajate töö viisid lõpule nende lapselapsed. Kuid raske töö vääris tulemust. Kogu ilma otsast rännati kohale, et korrakski imetleda seda kõige kaunimat õhulist säravvalget marmorhiiglast.
Siis aga leidus üks rumal mees, kes ei osanud oma nime kuulsaks teha muuga kui võrratu templi põlemapanemisega. Kogu maa elanikud olid nördinud ja hakkasid kiiresti raha koguma, et uut ehitada. Kahjuks hävitati ka see lõpuks sõdades. Ajapikku vajus vundamentki sohu. Sinna oli tempel ehitatud, et kaitsta seda purunemast maavärisemise ajal. Tänapäeval on vundament uuesti välja kaevatud ja leitud osade järgi joonistatud pilt, milline võis olla see kõikidest templitest kauneim.

Neljandaks maailmaimeks loeti Zeusi kuju Olümpias. Vanasti arvasid kreeklased, et ilmaelu juhivad jumalad. Merel on oma käskija - Poseidon, kurjadel inimestel - Hades. Häid inimesi ja kõiki teisi jumalaid juhib aga Zeus. Et tähistada Zeusi kujuteldavat võitu kurjuse ja ebaõigluse üle, seati sisse olümpiamängud. Nimi tuli sellest, et neid hakati korraldama Olümpia-nimelises paigas.
Seal asusid ka templid paljude kreeka jumalate auks. Tempel tähendas kreeklastele sama, mis meile kirik. Enamikes templites asusid ka jumalate kujud. Kõige võimsamat ja vapustavamat muljet avaldas inimestele Zeusi kuju. Erilised olid juba tema mõõtmed - vaid veidike madalam kui 9-korruseline maja. Pealegi oli skulptuur tehtud väga omapärasest materjalist. Riided ja troon olid sätendavast kullast. Elevandiluuplaadikestest ihu toon oli aga sedavõrd loomutruu, et tundus ehtsa ihuna. Kuna kreeklaste templitel polnud aknaid, olid need seest üsna hämarad.
Et suurepärane kuju paremini näha oleks, mõtles kaval kujur välja targa triki. Otse hiiglase jalge ette tehti bassein. Uksest langev valgus peegeldus veepinnalt kuju näkku. Tundus, nagu helendaks too ise imelist valgust. Kahjuks ei ole see tore kuju meie päevini säilinud. Sõdades on hävinud nii tempel kui Zeus. Küll aga on leitud vanu münte skulptuuri kujutisega ning kirjeldusi inimestelt, kes seda oma silmaga nägid.

Viiendaks maailmaimeks peeti Halikarnassose mausoleumi. Mausoleumiks nimetatakse hauakambrit. Halikarnassos oli tillukese Kaaria kuningriigi pealinn, mis asus üsna Kreeka riigi naabruses. Ammustel aegadel oli riigi valitsejaks auahne kuningas nimega Mausolos. Ta oli üsna kindel, et tänu oma tublidusele muutub temagi pärast surma jumalataoliseks. Seetõttu võiks tema haual paikneda templi moodi ehitis. Kuninga nime järgi pidi seda kutsutama mausoleumiks.
Kutsuti kokku maailma kuulsaimad ehitusmeistrid. Hauakamber rajati otse linna südamesse. Maailmaimeks hakati seda pidama meisterliku ehituse tõttu. Hiiglaslik püramiidikujuline katuseosa oli keeruliste mehhanismide abil hauakambril paiknevatele sammastele tõstetud. Katusel asus tohutu neljahobusevankri kuju. Suurepärased olid ka hauakambris paiknevad kuninga ja kuninganna kujud. Esimene on peaaegu tervena säilinud, teistest on alles pea. Kahjuks on kogu hoonest järel vaid hulgaliselt tükke ning muidugi kaasaegsete kirjeldusi mitmetes vanades raamatutes.

Kuuendaks imeks loeti Rhodose kolossi. Koloss tähendas inimesest suuremat inimkuju. Vahel kuuled sinagi täiskasvanuid kasutamas võõrapärast sõna "kolossaalne". See tähendab suurt, võimast ning on kreeka keelest meieni jõudnud just tänu nendele hiidkujudele.
Rhodos oli rikas saareriik Kreeka aladel. Seda külastas möödasõidul palju kaupmehi. Ime siis, et hea äritsemispaik äratas teistes riigivalitsejates vallutushimu. Kui rhodoslased olid oma saare vabadust korduvalt eduga kaitsnud, otsustasid nad tänuks püstitada hiigelkuju päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks.
Asuti raha koguma ja materjali kokku ostma. Kuju pidi tulema pronksplaatidest. Tööd kestsid 12 aastat. See on just nii pikk aeg, et sina jõuaksid esimesest klassist gümnaasiumi viimasesse.
Paljude osavate meistrite usina töö tulemusena valmis Rhodose sadamasse 16-korruselise tornmaja kõrgune hiiglane. Juba kaugelt näitas ta lähenevatele laevadele sadamasse teed.
Õnnetuseks oli Heliose kuju kõigist ilmaimedest vist küll kõige lühema elueaga. Ta jõudis "elada" nii umbes vanaisa vanuseks. Siis tabas saart purustav maavärin. Hiiglane murdus põlvist pooleks ja nii jäi ta lebama tuhandeks aastaks. Kuid ka siis käisid teda imetlemas inimesed kaugelt ja lähedalt. Vähe oli neid, kes ulatasid kahe käega Heliose sõrme ümbert kinni võtma. Lõpuks müüsid saare vallutanud araablased pronkskuju tükid ühele kaupmehele maha. Too tassis need 900 kaameli seljas minema. Nõnda ei teakski me midagi hiigelkuju kohta, kui mitte väljakaevamistel poleks leitud tähtis kivitahvel. Sellel kujutatud Helios seisab, käsi silmile tõstetud ja päikesekiirtest pärg ümber pea.

Ja ongi järg viimase - seitsmenda ime käes. Väga palju aastaid tagasi oli Egiptuse riigi pealinnaks Aleksandria. Linn oli ehitatud kohta, kus suur Niiluse jõgi ühineb merega. Jõesuudmes paiknes ka palju saari. Ühele neist, Pharose-nimelisele saarele, ehitati valitseja käsul hiigelmajakas.
Siiani oli läbi aetud lihtsalt kivihunnikutel ja kõrgendikel põlevate lõketega. Isegi kuulsas Ateena sadamas juhtisid laevade teed vaid kaks sammaste otsa tõstetud tulelonti. Pealegi oli Pharose tuletorn küllalt kõrge - peaaegu Tallinna Oleviste kiriku kõrgune. Ennenägematu oli ka peegelsüsteem, mis lasi tulel kaks korda võimsamana paista.
Tänapäevaks on majakast järel vaid varemed. Needki on mattunud pealeehitatud uute majade alla nagu kogu vana Aleksandria. Tore, et juba vanasti üht-teist üles kirjutati. Nii oleme teada saanud paljust huvitavast, mis siis tehti.

Seitse maailmaimet on:

1. ……………………………………………………………………….

2. ….……………………………………………………………………

3. ……………………………………………………………………….

4. ……………………………………………………………………….

5. ……………………………………………………………………….

6. ……………………………………………………………………….

7. ……………………………………………………………………….