KATKEND MUINASJUTUST "LOHED JA PUURAIDUR"

"Neon, et oled hea südamega poiss. Kas sa ei räägiks mulle, mis sind tõi sellesse nõiutud paika? Siis püüan sind oma võimist mööda aidata."

Göri jutustas oma loo, mida meie juba teame. Seepeale lausus koerake:

"Kui tahad siia jääda, saad alati sama hästi süüa nagu täna õhtul, aga selle eest pead oskama peremeeste meele järgi olla. Seda maja kõigega, mis siin sees, valvavad hirmuäratav lohe ja tema valitseja, niisama kole hobune, kes kohtleb iga teenijat sedamööda, mida see väärt on. Lohe on meid kõiki, kes me kord õnnelikud inimesed olime, ära nõidunud. Siin enne sind töötanud meestest ei osanud ükski lohe valitseja meele järgi olla. Nüüd on nad vee ja leiva peal õudses pimedas kambris, kui nad seal juba nälja, janu ja mure kätte ära pole surnud. Nii võib ka sinuga juhtuda, kui sa oma kohustusi korralikult ei täida."

Koerake talutas Görit majas ringi ja poiss nägi igal pool ainult loomi, ei ühtki inimolendit.

"Sinu töö seisab selles," selgitas koerake, "et sul tuleb kõiki lohe loomi talitada. Peale selle pead iga päev suure hulga puid lõhkuma, sest majas on praeahi, leivaahi ja pesukoda, mis kõik kütet vajavad. Kui sa iga päev nende töödega korralikult toime tuled, läheb sul hästi. Ja veel: kui sul kirvest või mõnda muud tööriista tarvis läheb, ära küsi neid hobuselt, sest tema ei anna sulle midagi. Siin on vile, kutsu sellega mind, küll mina muretsen, mis vaja. Ainult vaata, et sa mind tühiste asjade pärast ei kutsu, sest siis on minu heasoovlikkusel lõpp!"

Kui koerake oli Görile andnud kuldvile ja näidanud kätte toreda magamistoa, kadus ta.

Järgmisel päeval tõusis Göri varakult ja pärast hommikueinet läks alla talli tööle. Hommikusöögi ajal oli teda teenindanud kena kass, kes kandis toatüdruku valget põlle ja heitis talle sooja ning südamliku pilgu. Göri oli õnnelik, et saab töötada nii hästi sisseseatud tallis, mille põrandki oli kaetud mosaiikidega. Ta asus õhinal tööle ja oli valmis kaugelt enne keskpäeva. Hobune vaatas aeg-ajalt, mida töölised teevad. Nähes Görit küttepuid lõhkumas, ütles ta:

"Tänaseks oled küllalt teinud. Kui sa edaspidi niisama hoolas oled, läheb sul hästi."

Göri sai hea lõunasöögi, oli rahul ja heas tujus.