|
KÕIGE VÄIKSEMAD
DINOSAURUSED
Dinosauruste puhul torkab eriti silma nende vormirikkus ja
erinevad kehamõõtmed. Majasuuruste gigantide kõrval sibasid ringi ka
mini-dinosaurused, kes polnud suuremad kui tänapäeva kanad. Miks nemad
siis nõnda tillukesed olid? Ilmselt samal põhjusel, miks osa nüüdisaegseidki
loomi on nii väikesed. Väike loom saab ennast kiskjate eest paremini
varjata.
Ja mis roomajate puhul pole sugugi tähtsuseta - väike keha soojeneb
hommikul päikese käes kiiremini üles ning on valmis aktiivseks
tegevuseks palju varem kui suure kerega loomadel.
Küllap ootavad avastamist veelgi väiksemate dinosauruste
kivistunud luud ja hambad, paraku on neid aga väga raske leida. Kui väike
loom sureb, on palju tõenäolisem see, et see süüakse tervenisti ära,
kui et temast luid järele jääb. Kui ta siiski kellegi roaks ei satu,
kipuvad tillukesed ja õrnad luud settesse mattumisel ning kivistumisel
kildudeks purunema. Ja eks väikesed luud jäävad väljakaevamistel ikka
sagedamini kui suured hoomamata, olgugi et tegemist on eriteadlastega.
Saltopus
See loom oli 60 cm pikkune ja kaalus 1 kilogramm. Osav ja sihvakas
Saltopus jahtis tõenäoliselt väiksemaid loomi, nagu näiteks putukaid.
Ta elas ligikaudu 200 miljoni aasta eest ning kuulus esimeste dinosauruste
hulka, kelle esivanemaks oli Coelophysis. Tema fossiile on leitud vaid otimaalt.
Compsognathus
See 60 cm pikkune ja 3 kilogrammi raskune dinosaurus elas 145 miljoni
aasta eest. Tema jäänuseid on leitud saksamaalt ja Prantsusmaalt. Kord
avastati ühe Compsognathuse kivistist uurides selle koha pealt, kuhu jäi
tema magu, tillukesed sisalikud, mis lubab oletada, et tegu oli looma
viimase einega.
Lesothosaurus
Sellel väikesel 90 cm pikkusel dinosaurusel olid pikad, saledad jalad ja
peenike saba. Tema fossiile on leitud Lõuna-Aafrikast Lesothost, kus ta
elas veidi vähem, kui 200 miljoni aasta eest. Lamedad plaadikujulised
hambad ja "nokaks" ahenev ninamik, viitavad sellele, et ta sõi
taimi.
Dorling Kindersley raamat, sarjast
"Aken Maailma", "DINOSAURUSED ja nende maailm"
|