Dinosaurused

Mart Sein

Miljoneid aastaid tagasi, ammu enne esimesi inimesi elasid dinosaurused. Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused.
Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.
Mõned dinosaurused olid lihasööjad, aga enamik neist olid taimesööjad. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Nad pidid sööma palju rohkem, kui lihasööjad, sest lehed olid väiksema toiteväärtusega.
Lihasööjad pidid aga kuidagi liha saama. Neil olid harilikult pikad, tugevad jalad, et nad saaksid joosta oma saagist kiiremini. Lihasööjad vajasid ka suuri, tugevaid lõualuid, teravaid hambaid ja surmavaid küüniseid. Küünised olid mõeldud kõigepealt saagi tapmiseks ja seejärel tükeldamiseks. Lihasööjatel oli hea nägemine, kuulmine ning suur aju, millega edukalt jahti planeerida. Paljud lihasööjad pidasid jahti karjades niisiis pidid nad oskama edukalt koostööd teha. Mõned dinosaurused toitusid ka kaladest, osad olid isegi kannibalid, süües oma liigikaaslasi.
Linnud arenesid tõenäoliselt linnulaadsetest dinosaurustest. Selle üle on elavalt vaieldud viimased sada aastat. Praeguseks aktsepteerib suurem osa teadlastest seda teooriat, kuna on leitud uusi fossiilseid tõendeid. On leitud palju linnulaadseid olendeid, mis selgelt on dinosaurused. Lindude ja dinosauruste vahel on palju sarnasusi alates sarnasest luustikust ja lõpetades avadest koljus.
Dinosaurused kadusid äkitselt umbes 65 miljonit aastat tagasi. Miks see nii oli, ei tea keegi. Toon siia mõned põhilised teooriad
1. Alvarezi asteroidi teooria. See on kõige laialdasemalt levinud teooria. Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid. Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse kuumus tappis kõik kokkupõrke koha läheduses elanud eluvormid. Atmosfääris hõljuv tolm varjas päikese kuudeks, mis põhjustas globaalset temperatuurilangust. Dinosaurused ei kohanenud nende muutustega ja surid välja.
2. Muutused maa orbiidis võisid põhjustada kliima jahenemist. Sel juhul ei suutnud kõigusoojalised dinosaurused kohaneda, aga püsisoojalised imetajad suutsid. Meretaseme langus põhjustanuks soode kadumise, kus dinosaurused elasid. Dinosauruste elukohti vähendas ka polaarse ja ekvatoriaalse kliima järjest suurenev erinevus. Dinosaurused ei kohanenud nende muutustega ja surid välja.
3. Ühena võimalustest on pakutud ka, et dinosaurused ei suutnud oma mune kaitsta. Dinosauruste suuruse tõttu oli nende munade koorumisperiood väga pikk. Imetajatele olid munad ideaalseks söögiks. See ei selgita küll, miks nii palju liike korraga välja suri, või miks atmosfääris sel ajal keemilised muutused toimusid.
4. Suur hulk metaani Maa atmosfääris võis põhjustada kasvuhooneefekti. Metaan võis tulla merealustest leiukohtadest ja/või taimesööjate dinosauruste väljaheidetest.
5. Lähedal plahvatanud supernoova võis täita Maa surmava radioaktiivse kiiritusega.
6.Võib-olla olid hiljuti tekkinud õistaimed dinosaurustele mürgised. Taimtoiduliste dinosauruste väljasuremine viis väljasuremiseni ka lihasööjad

Allikad:
Aken Maailma "Dinosaurused ja nende maailm" Varrak 1998
Mitmepalgeline maailm "Eelajalooline elu" Koolibri 1996
Virgina Evans, Jenny Dooley "Enterprise 3" Express Publishing 2002