MÄND JA KADAKAS
Kadakas oli kaua maa peal elanud. Ühel päeval kandis tuul ta lähedusse männiseemne. Seeme kukkus mulda ja läks idanema, pistis nina mullast välja ning hakkas robinal kasvama. Varsti oli noor mänd kadaka kõrgune, aga ta kasvas muudkui edasi. Viimaks oli noor mänd vanast kadakast viis korda kõrgem ja uhkem. Kadakas oli aga nii vana, et noor mänd ei tihanud teda ikka veel kõnetada. Lõpuks võttis mänd julguse kokku ja küsis: "Miks sa, kadakas, kiratsed; miks SINA kõrgemaks ei kasva? Mis sul VIGA on?" Kadakas ei vastanud midagi, aga ei kasvanud ka. Tüvest ehk tüsenes veidi, muidu jäi samasuguseks nagu oli enne. Mänd ootas mõne aja, aga kui vastust ei saanud, jättis ootamise ja otsustas veel ise natuke kasvada. Tahtis kasvada, aga äkki enam ei saanud. Miski nagu hoidis kasvu kinni ja enam ei saanudki.
Täheke nr. 6 / 1978 |