KASTANIMUNA
Pargis kasvasid kastanid. Sügisel olid kastanipuud täis okaskerasid. Okaskerade sees olid väikesed pruunid kastanimunad. Tuul raputas okaskerad maha. Maas põrusid kerad lahti ja kastanimunad pääsesid välja. Ühe kastanipuu otsas oli ainult üks suur okaskera. Seda okaskera ei suutnud maha raputada ükski tuul. See ei olnudki harilik kastanivili. Tema sees ei olnud pruuni kastanimuna. Hoopis uus okaskera. Ja selle okaskera sees oli jälle okaskera. Ja selle okaskera sees oli uus okaskera. Kõige pisemas okaskeras oli peidus saladus. Ent see saladus ei olnud seal okaskera sees sugugi niisama lahtiselt. Saladus oli peidus pisikese kastaniema pisikeses peas. Tema seal kastanivilja sees magaski. Ainult pisike kastaniema üksi teadis, mismoodi väikesest pruunist kastanimunast kasvab uus suur kastanipuu. Täheke nr. 10 / 1996 |