JUUKSED

Istus Kaaren Kaarel pärast lõunat oma tudupuu otsas ja nakitses sulgi. Kevadine tuul nahistas mõnusalt okstes ja sasis Kaarli sulgedes. Ei suutnud vaene Kaarel neid kuidagi siledaks sugeda - juba jälle ajas tuul kõik sassi. Kaarel ei jõua kuidagi ära imestada, kuidas küll inimesed hakkama saavad oma pikkade karvadega, mis neil peas kasvavad. Inimesi on juba ammustest aegadest need peas kasvavad karvad huvitanud. Paikse eluviisiga põllupidajatel olid eriti head võimalused juuksurikunsti saladustesse sukelduda. Võib ette kujutada, et küttidel ja rändavatel karjustel see nii mugav polnud. Seetõttu pöörasid ka indiaanlased rohkem tähelepanu peakatetele kui peale. Nad lõikasid tülikad salgud tavaliselt õlgade kõrguselt maha või punusid patsi. Eskimod tavatsesid oma juukseid sõlmes kanda.

Aafrikas võib mõnes kohas tänapäevani soengute järgi eristada suguharusid. Läänerannikul suhtutakse soengusse nagu skulptuuri, mille tegemine võib kuude viisi aega võtta. Et see lopsakam saaks, topitakse sinna juustele lisaks küll sammalt, küll lehti. Kõik see kokku vormitakse savi ja rasvaga kiivritaoliseks kõvaks juuksurikunsti meistriteoseks. Kaunistuseks tipitakse sinna veel klaashelmeid, teokarpe, nööpe ja sulgi.

Kui enamasti eputavad naised, siis paapuate juures võistlevad soengute toredusega just mehed. Naised lõikavad oma juuksed tagasihoidlikult lühikeseks. Hindu naiste juures tähendab aga niinimetatud poisipea leseseisust. Araabia naistel loetakse juukselõikust aga lausa kuriteoks.

Mõnedel Vaikse ookeani saartel on kohustuslik juuksed blondeerida. Ja näeb üsna omapärane välja, kui Šokolaadikarva inimene on linalakk.

Euroopa rahvastel on juuksemood aegade vältel palju muutunud. Õige vanal ajal armastati kanda lahtisi pikki juukseid. Need olid vabaduse ja võimu sümbol nii meestel kui naistel. Hiljem jäi see tunnuseks ainult nendele naistele, kes polnud abielus. Mehed lõikasid oma juuksed lõua kõrguselt sirgeks või kausikujuliseks. Meie esiisad nimetasid sellist soengut “kapa äärest” lõigatuks. Naljakas nimi tuli sellest, et tihti kasutati sirge juukseserva saamiseks pähe kummuli keeratud kaussi või kappa.

Tundub, et kõige edevamad inimesed on elanud Prantsusmaal. Aastat paarsada tagasi läksid seal moodi hiigelsoengud, mille tegemiseks inimestel enam juukseid ei jätkunud. Inglased naersid päris kõveras, kui nägid meeste lokitud lõvilakku meenutavaid parukaid. Naiste peast kerkisid arvutu hulga lipsukeste ja pitsikestega kaunistatud “heinakuhjad”.

Kentsakaid soenguid kanti ka sada aastat tagasi. Naised kammisid osa juukseid kuklasse krunni. Teine osa lokiti või palmitseti külgedele nagu hiiglaslikud puudlikõrvad. Krunn kaunistati lintide, kammide ja lillepuhmastega.

Umbes su vanavanaema nooruspäevil hakkas ühes rõivastega lihtsamaks minema ka juuksemood.

Täheke nr. 5 / 1993