Tõmba joon alla sõnedele, mis algavad h-ga. Varblane ja hobune. Oli talv. Tuul vingus ja tuiskas lund. Oli nii külm, nii külm. Väikesed linnukesed külmetasid. Neil polnud toitugi. Aga soojas tallis seisis Polle - hobune. Tal oli heinu ja kaeru nii palju, kui süda soovis. Vaene Polle oli väsinud. Kogu päeva oli ta vedanud raskeid koormaid tormi käes. Nüüd oli ta aga pääsenud sooja talli ja võis süüa maitsvat toitu. Nii seistes kuulis Polle äkki haledat, tasast häält: "Virr-virr!" - "Kes võiks olla see tulija?" arutas hobune. "Svirr-svirr!" kuuldus taas. Ja siis lendas väike varblane hobuse kaeranõu äärele istuma. "Svirr-svirr! Olen nii näljane! Anna mulle väike terake!" hädaldas varblane. Polle vaatas varblast kaastundlike, sõbralike silmadega ja ütles: "Söö, armas sõber, söö niipalju, kui himustad!" Väike varblane oli väga rõõmus ja sõi niipalju, kui suutis. Siis ütles ta: "Svirr-svirr! Tänan, tänan!" ja lendas minema. Kogu talve käis varblane hobuse juures söömas. "Virr-virr!" hüüdis ta alati tulles ja hobune vastas: "Söö, söö, mu väike sõber! Siin on küllalt häid teri meile mõlemaile!" Kirjuta lünkadesse õiged tähed. I. Näide: Oja vuliseb. Oja vuli........ Tuul puh........ Laine liig........ Paat kiig........ Kala uj........ Lind lend....... Orav ron........ Kukk laul........ II. Näide: Lapsuke kilkab. Lapsu........ kilk........ Tähe........ sär........ Varsa........ hirn........... Põrsa........ röh........ Hiire........ piuks........ Koera........ haug........ Lamba....... määg........