KOOLIS
Ira Lember

Jannu oskas juba hästi lugeda ja ta armastas lugeda. Jannul oli käsi püsti nagu küünal, et õpetaja küsiks teda, aga õpetaja kutsus hoopis Pireti. Piret luges ka hästi, ainult ta närveeris ja kiirustas. Jannu tahtis Piretile sosistada, et tüdruk loeks ilmekamalt, kuid Piret ei vaadanud kordagi tema poole.

Korraga kohkus Jannu. Mida see Piret nüüd küll loeb?
"Maisi-tikas lendas võilillele," luges Piret.
"Kuidas see oli?" päris õpetaja. "Loe seda kohta uuesti!"
"Maisi-tikas lendas võilillele," kordas tüdruk.
"Mis asi see maisi-tikas on?" küsis õpetaja.
"Ma ei tea," vastas Piret õnnetult.
"Tule, Jannu, aita Piret hädast välja!" kutsus õpetaja.

Jannu marssis rõõmsalt ette - ometi sai temagi lugeda! Ent siis vaatas ta Pireti otsa. Piret oli väga õnnetu näoga. Kuidas teda aidata? Jannu naeratas Piretile ja hakkas lugema: "Maisi-tikas lendas võilillele!"

"Noo!" imestas õpetaja. "Sina, Jannu, loed ka maisi-tikas? Ütle siis, palun, mida see maisi-tikas tähendab?"

"See on mai-sitikas!" vastas Jannu kähku.

Täheke nr.1 / 1976