1. Andes esmaabi purjus või uimasti mõju all olevale inimesele, tuleb ta
asetada selili kõvale alusele.
V: Ei, külili kõvale alusele.
2. Millisest taimest valmistatakse morfiini?
V: unimagunast
3. Millisest ainest saadakse keemilise protsessi kaudu heroiini?
V: morfiinist
4. Selle rahvapärased nimed on pilv, hasa, mari, õli, töts, imud.
V: kanep
5. Mariuhaanat valmistatakse:
a) harilikust kanepist
b) india kanepist
c) hasisist
V: harilikust kanepist
6. Lisatunnused: kurk kähe ja kibe; nina jookseb vett; punetus silmade ja
limaskestade ümber, on
a) amfetamiini tarvitamise puhul
b) kokaiini tarvitamise puhul
V: kokaiini puhul
7. LSD-st tekib füüsiline sõltuvus kiiremini kui mistahes muust narkootikumist.
V: Ei, heroiinist
8. Käärimisel valmiv alkohoolne jook, sisaldab etüülalkoholi kuni 12%.
V: vein
9. Kumb põhjustab suurema joobe, kas 1 purk(0,33l) Gin’I või 50ml viina (40%) ?
V: praktiliselt on mõju võrdne
10. Esmaabimeetmed metanoolimürgituse korral.
V: tuleb viina juua
11. Katkestatud suguline vahekord ei hoia rasestumist ära
V: jah
Seletus: Katkestatud vahekord ei ole efektiivne meetod rasestumisest hoidumiseks. Enne seemnepurset võib juba eralduda minimaalne kogus seemnerakke, millest piisab täiesti munaraku viljastamiseks. See, kui kumbki partneritest ei tunne, et seemnepurse oleks toimunud ei tähenda, et ka rasestumist ei ole toimunud.
12. HI viirusesse võib nakatuda suudlemisel
V: ei
Seletus: Kuna süljes esineb HI viirust üliväikestes kogustes, siis nakatumise seisukohast on need kogused täiesti ebaolulised, ka sügaval suudlemisel ei ole HI viirus nakkav. HI viiruse võib suudlemisel saada vaid juhul, kui mõlemal inimesel on suus veritsev haavand (nakatumine toimuks sellisel juhul ikkagi ainult vere kaudu) - tõenäosus, et nii viiruskandjal, kui tervel inimesel on samal ajal suulimaskestas haavand, on üliväike, kuid teoreetiliselt siiski olemas.
13. Mis on kõige olulisem, mida kooli seksuaalkasvatus noortele saab pakkuda?
V: teadmine, et heaolu ja tervis on omavahel seotud
14. Kummad teavad uuringute põhjal seksist rohkem:
a. poisid
b. tüdrukud
V: tüdrukud
Seletus: Enne keskkooli lõpetamist on 65% noortest olnud juba vahekorras.
Tüdrukutel on enne vahekorda astumist tavaliselt rohkem infot seksi ja sellega seonduva kohta kui poistel. Kuigi suur osa poistest mõtleb seksile, ei ole kolmandikul nendest mingisugust teavet selle kohta miks ja kuidas tuleb tegutseda.
15. Mis kaitseb nii suguhaiguste kui ka soovimatu raseduse vastu?
V: kondoom
1.Suitsetamine teeb hambad ja ka veresooned kollaseks.
Vastus:õige
Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase
kihiga, mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt
hapnikku ja hingeldab koos sinuga.
2.Kuidas saaks suitsetav lapsevanem olla eeskujuks oma lapsele?
a) pakkuda talle esimesena suitsu
b) võtta laps kaasa hästi suitsetstud ruumi
c)jätta ise suitsetamine maha
Vastus:Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jätta ise suitsetamine
maha ja saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama.
3.Millest tekib sõrmedele kollane värvus?
Vastus:Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleeruvast
tõrvast.
4.Milliseid aistinguid tuimendab suitsetamine?
Vastus:Suitsetamine tuimendab haistmis- ja maitsmisaistinguid.
5.Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 20
korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei
suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette.
Vastus:Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 10 korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette. Suitsetavate rasestumisvastaste tablettide kasutajate riskitegurid
suurenevad järsult umbes 30 aasta vanuses.
6.Nikotiin koosneb suurest hulgast keemilistest ühenditest, milledest osa
suurendavad vähktõve ohtu.
Vastus: vale
Tõrv koosneb suurest hulgast keemilistest ühenditest, milledest osa suurendavad
vähktõve ohtu. Tõrv on kohaliku ärritustoimega. Tagajärjeks on köha ja lima
eritus.
7.Miks noored suitsetavad?
Vastus:
1)suitsetavate eakaaslaste surve,
2)arvamus, et suitsetamine on cool
3)vanemate või sugulaste eeskuju
4)madal enesehinnang
5)halb edasijõudmine koolis
6)ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju.
8.Kas on võimalik, et isa suitsetamisel on mõju ka sündivale lapsele?
Vastus:Jah, on võimalik, et isa suitsetamisel on mõju ka sündivale lapsele.
Olgugi, et ema ei suitseta, võib isa rikkalik suitsetamine tekitada lapsele
täiendavaid riske (nn passiivne suitsetamine!).
Voor nr. 3 – Toit, kehakaal ja tervis ning Istuv eluviis ja liikumisaparaat
1. Toidumenüüs peab valke, rasvu ja süsivesikuid olema võrdsetes kogustes.
V: ei , 60% süsivesikuid, 20% rasvu ja valke.
2. 11-13 aastased tütarlapsed vajavad keskmiselt … energiat päevas.
a) 2750 kcal
b) 2500 kcal
c) 1500 kcal
V: 2500 kcal
3. 14-17 aastased poisid vajavad keskmiselt … energiat päevas.
a) 3000 kcal
b) 4500 kcal
V:a
4. Kananahk on väga kolesteroolirikas.
V: õige
5.Kartul viib kaltsiumi luudest välja.
V: õige
6. Kapsas sisaldab palju …-vitamiini.
V: C-vitamiini
7. Millise päritoluga valgud sisaldavad kõige rohkem aminohappeid?
V: loomse päritoluga
8. Ovolaktovegetaarid tarbivad
a) ainult taimset päritolu toitu
b) taimsele toidule lisaks piimatooteid, kuid muna ei söö
c) taimsele toidule lisaks piimatooteid ja muna
V: c
9. Rabarber on üks tähtsamaid kaltsiumirikkaid taimi.
V: vale, viib kaltsiumi kehast välja
10. Kui inimene on 165 cm pikk ja kaalub 65kg, siis on see …
V: normaalkaal
11.Treenimiseks sobib kõige paremini anaeroobne treening.
Vastus: vale
Aeroobne treening on seda tüüpi treening, mis paneb lihaseid rohkem hapnikkukasutama.
Ja kui aeroobne treening on regulaarne, siis viiakse selle mõjullihastesse
regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks.
12.Aeroobse treeningu tulemusel kasvab kas:
a)vereliistakute
b)punaliblede
c)valgeliblede hulk sinu veres.
Vastus: õige on b)
Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende
ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku
transport kiiremaks ja tõhusamaks.
13.Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas
20-30 minutit korraga.
Vastus: õige Süda muutub tugevamaks ning sa oled suuteline sportima üha
rohkem, ilmaet sa väsiksid.
14.Regulaarne treening suurendab keha painduvust.
Vastus: õige
Regulaarne treening ei mõju positiivselt mitte ainult lihastele ja südamele.
See suurendab ka keha painduvust. Tavaliselt on nii, et mida noorem inimene,
seda painduvam ta on. Vanemas eas painduvus enamasti väheneb. Kui inimeneon
painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusija
rebendeid tekib vähem.
15.Millist keemilist ainet hakkab keha sportimise tulemusel tootma?
Vastus:endorfiin
Sportimise tulemusel hakkab keha tootma ühte keemilist ainet, endorfiini,
mis muudab inimese rahulikuks ja õnnelikuks. Kui oled ärritatud, siis võivadhead
teha harjutused, mis nõuavad sügavat hingamist – näiteks jooksmine.
16.Kui trenni on liiga palju, siis mõjub see organismile hästi.
Vastus:vale
Treenimine teeb head, kuid kui seda on liiga palju, siis hakkab see organismile
pigem halvasti mõjuma. Ülemäärase treeningu tulemusena hakkab organism kasutama
varusid, mida ei jätku ka lõputult.
17.Liigne treenimine ja dieedipidamine võib viidata toitumishäirele, mida nimetatakse buliimiaks.
Vastus:vale
Liigne treenimine ja dieedipidamine võib viidata toitumishäirele, mida nimetatakse
anoreksiaks. Seda põdev inimene pole kunagi rahul oma kehakaaluga ja arvab,
et ta on liiga kogukas.
18.Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid.
Vastus: õige
Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteksaerutajatel
arenevad tugevad käelihased. Tugevate jalalihaste arendamisekson vaja jalgrattaga
sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega.
19.Painduvust suurendab:
a)korvpall
b)ujumine
c)võimlemine
Vastus: õige on c)
Painduvust suurendab võimlemine. Kui inimene on painduv, siis on tema lihasedja
kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem.
20.Mis on punaliblede põhiülesanne?
Vastus:Punaliblede ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju,
muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks ning süda rikastub hapnikurikka
verega.
1. Oma tööd peaks hindama selle järgi, kui palju teised samaks tööks õppinud on
V: ei
Seletus: nende eelteadmised võivad olla sinu omadest erinevad ja nad ei pruugi ka sulle õigust rääkida
2. Kas õppimise vahepeal peaks tegelema millegi meelepärasega?
V: jah
Seletus: siis suudad olla rahulikum ja teadmised jõuavad kinnistuda.
3. Kas oma muremõtete päevikusse võiks parandada su meeleolu?
V: jah
4. Mis on Mureliini telefoninumber?
V: 126
5. Kust võid leida veel sõpru, kui sa neid koolist ei leia?
V: huviringid, trennid
6. Mida peaks tegema õppimise puhkepauside ajal?
V: ennast liigutama - käia jooksmas, teha trenni
Seletus: sellega muutub ajutöö erksamaks
7. Millistest teemadest peaks alustama õppimist?
V: nendest, mis varem on õppimata jäänud või mille eest on kord juba halb hinde saadud
8. Kuhu sa võid pöörduda kui sul on raske rääkida kellegagi, keda sa tunned?
V: nõustamiskeskusesse või nõuandetelefoni poole
9. Kuidas oma olukorda parandada kui tunned ennast tõrjutuna:
a. ära tee teistest inimestest välja
b.ole teiste vastu sõbralik
c. istu üksinda kodus
V: b
10. Kuidas depressioon ei avaldu:
a. sa oled väga sageli tüdinenud või väsinud olemisega
b. sa ei taha enam kodust välja minna ja kellegagi suhelda
c. sa oled aktiivne ja heatujuline
V: c
Voor nr. 5 - Riskikäitumine ja traumad ning Naha tervis
1.Akne põhjuseks võivad olla suurenenud rasunäärmed
V: jah
2. Akne ei jäta kunagi arme.
V: ei
Seletus: Mida tõsisem akne vorm, seda suurema tõenäosusega jätab ta arme.
3. Testosterooni ei esine naiste organismis
V: ei
Seletus: Meessuguhormooni testosterooni esineb nii meeste, kui ka naiste organismis ja lisaks kõigele muule soodustab ta rasuproduktsiooni rasunäärmetes.
4. Kus tavaliselt esineb vistrikke?
V: näol, kaelal ja turjal ning rinnal
5. Kuidas ära tunda kerget liiki aknet?
V: nahale ilmuvad valge või musta tipuga vistrikud
6. Kuidas mõjub päikesekiirgus aknele?
V: soodustab pooriavade sarvestumist ja akne võib ägeneda
Seletus: Mis puutub päevitamisse, siis mõneks ajaks võib ju tunduda, et efekt on hea, sest jume muutub ühtlasemaks, kuid tegelikult soodustab UV-kiirgus pooriavade sarvestumist ja peale suuremat päikesevõtmist võib akne hoopis ägeneda. Samuti päevituvad akne armid paremini kui ülejäänud nahk ning päevituse kadudes võivad need olla veelgi silmatorkavamad.
7. Mida nimetatakse paapuliteks?
V: punetavad ja põletikulised vistrikud, mis tekivad mõõduka akne korral
8. Mis on noodulid?
V: suured valulikud, punetavad ja mädaga täidetud õõned, mis tekivad raske akne korral
9. Kelle poole oleks kõige õigem akne puhul pöörduda?
a. mitte kellegi
b. arsti
c. sõbra
V: b)arsti
10. Aknet saab ravida:
a. vistrikke pigistades
b. pealemääritavate ravimitega
c. jääkotti vistrikute peale pannes
V: b) pealemääritavate ravimitega
11.Kui leitakse kahtlane ese, mis võib olla lahingumoon, siis tuleb helistada otsekohe
numbrile 110.
Vastus: vale
Kui leitakse ese mille suhtes tekib kahtlus, et tegemist võib olla lahingumoona või
mõne muu plahvatusohtliku esemega siis tuleb kindlasti teatada hädaabinumbril
112.
12.On olemas ainult positiivsed riskid.
Vastus: vale
On olemas nii positiivsed kui negatiivsed riskid - positiivne risk aitabelus
hästi hakkama saada, negatiivne võib rikkuda kogu sinu elu
13.Milline neist variantidest on negatiivne risk?(2)
a)söömishäired
b)kodust põgenemine, tänaval elamine
c)ekstreemsed spordialad
d)osalise töö tegemine
Vastus:a), b)
14.Kui tahad elus edasi jõuda, siis ära riski.
Vastus: vale
Kui tahad elus edasi jõuda, siis õpi riskima. Ainuke asi, millega riskidaei
tohi, on sinu tervis
15.Koolist puudumine, kodust põgenemine kui ka piiratud kehaline aktiivsus ja
puudulik toitumine on risk
Vastus:õige
Need on mõned näited riskidest, mis sind kõige suurema tõenäosusega ümbritsevad.
See, kui suure osa nendest riskidest võtad sa enda kanda, määrab ära sinuriski
teadlikkuse
16.Risk ei ole alati see, mis kohe siin ja praegu ohustab sinu tervist.
Vastus: õige
Risk on see, mis mõjutab sind ka pikema aja jooksul - kuidas sa suhtud asjadesse,
kuidas sa käitud erinevates olukordades, mida ja kuidas sa teed
17.Millised võivad olla vanad lõhkekehad välimuselt?
Vastus:Välimuselt võivad need esemed meenutada vanarauda või roostes torujuppi,
kuid tegelikkus on jahmatavalt vastupidine.
18.Mida teha, et endal hea oleks olla?
a)Puududa koolist
b)Kui sa ei taha teistega midagi kaasa teha, siis leia kasvõi mõni ettekääne äraminemiseks
c)Kulutada rohkem raha, kui sul tegelikult oleks võimalik
Vastus:b)
19.Kas risk õpetab elama?
Vastus:jah
Risk kuulub iga terve noore inimese elu juurde. Selle kaudu õpitakse tundma maailma,
iseennast ja ümbritsevaid inimesi, see on üks osa arengust. Riski võtmine
on oskus, mida õpitakse kogu elu vältel.
20.Riski ei tohi kunagi üle hinnata.
Vastus: õige
Oskuse hinnata riski suurust saab noor inimene kaasa juba lapsepõlvest.Kui
hinnata riski üle, siis võivad tekkida eluohtlikud situatsioonid.
1. Liikumine annab hea enesetunde, sest siis vabanevad:
a) endomorfiinid
b) piimhapped
V: endomorfiinid
2. Kolesteroolirikas toit on südamele isegi hea.
V: Ei ole.
3. Treenimine parandab eelkõige … tööd.
V: südame-veresoonkonna
4. Südamelöögisagedus on sama, mis pulsisagedus.
V:õige
5. See on normaalne, kui 10 min. pärast treeningu lõppemist hingeldamine ja südamekloppimine kestab.
V: ei
6. Tervislik, sportlik eluviis hoiab inimese kaua heas vormis ja tervena,
sest … saavad palju hapnikku.
V: rakud
7. Treenitud inimesel tulevad kiiresti põrnast appi
a) valgeverelibled
b) punaverelibled
V: punaverelibled
8. Kui veres on vähe …, ei jaksa inimene kehalist tööd teha.
V: rauda
9. Mida rohkem inimene trenni tehes hingeldab, seda suurem on tema kopsumaht.
V: vale, seda väiksem
10. Kehaasendi muutused ei mõjuta südame löögimahtu.
V: õige