Soolad
Võrdleme nende ainete omadusi:
Keedusool ei meenuta oma omadustelt sugugi lähteaineid, kui olla täpne, ei koosne keedusoola kristallivõre mitte naatriumi ja kloori aatomitest, vaid naatrium- ja kloriidioonidest. Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on tavaliste võrrandite moodi, ainult lisaks massibilansile peab klappima ka laengubilanss. Na -1 e- = Na+ , kui miinusmärk elektroni ees ei meeldi siis võib kirjutada ka Na = e + Na+ Cl + 1e- = Cl- Teeme ka ühe pisut keerukama näite vaatame, mis juhtub alumiiniumi ja väävli reageerimisel Al - 3e = Al3+ Seega on ioonid aatomid ja molekulid kõik erinevad osakesed ja ei maksa imestada, et nendest koosnevate ainete omadused on üpriski erinevad. Inimesele vajalik, igatahes mitte mürgine - keedusool ei sisalda tapva kloori molekule ( Cl2 ) ega ka ohtliku leelismetalli naatriumi aatomeid, vaid vastavaid ioone, mis pole sugugi mürgised ega ohtlikud. Kristallivõres hoiavad ioone elektrilised tõmbejõud. Tegemist on küllaltki tugevate jõududega ja seetõttu on sooladel kõrged ( kuid mitte rekordilised) sulamistemperatuurid. Keedusoolal 801 0C. Tahked soolad ei juhi elektrivoolu. Sulatamisel või vees lahustamisel kristallivõre laguneb, ioonid vabanevad ja soolade sulatised või vesilahused juhivad elektrivoolu. Kõnekeelne "sool sulab vees" on väljend, mille peale keemia õpetaja arvatavasti pahandab, kuid midagi ühist on sulamisel ja lahustumisel küll - kristallivõre mõlemal juhul laguneb. |