Ainus pilk Maale näitab, et veepuudust meil pole, iseasi, kas see järeldus ka õige on.

Vett tundub Maakeral palju olevat, vähemalt Eestis pole siiani puudu soodest, rabadest , jõgedest, järvedest. Paraku on selline pilk orbiidilt paljuski eksitav, valdav enamus veest on  soolane ja joogiks, niisutamiseks ning tööstuse tarbeks kõlbmatu. Vähe sellest, ka mage vesi pole alati kättesaadav, enamik mageveest asub lõunapoolkera jääliustikes. Veelgi enam, see pisku vedelat magevett on jaotatud rahvaste vahel väga ebaühtlaselt. Vee pärast on sõditud ja tegelikult sõditakse siiamaani. Iisraeli ja Süüria konflikti üks põhjustest on erimeelsused vee jaotamisel. Niiluse vett ei suuda jagada Egiptus ja Sudaan, Tigrise ja Eufrati pärast vaidlevad Türgi ja Iraak. Päris sõda hetkel küll ei käi, olukord on ärev.

Veevaestes (ariidsetes) piirkondades pole taimekasvatus niisutamiseta võimalik. Arusaadav, miks kõrbeelenikud vett palju kõrgemalt hindavad kui meie. Tammsaarelik jõe allalaskmise tuhin oleks tõelisele kõrbepojale ilmselt arusaamatu ja  "Tõe ja õiguse" Andres tunduks paremal juhul veidrikuna. Põhjavesi niisutamiseks tavaliselt hästi ei sobi, sest sisaldab palju soolasid ja seetõttu põhjustab mulla sooldumist. Vee raiskamist ariidsete piirkondade elanikud endale lubada ei saa. Iisraeli haljasaladel on iga puu juurde ehitatud kastmistorustik. Vett antakse jaopärast ja otse juurtele, et aurumist vähendada. Vaesemad riigid sellist luksust endale muidugi lubada ei saa.

Hüdroelektrijaamad
Hüdroelektrijaamad tunduvad loodust vähe kahjustavat, sest mingeid mürgiseid gaase ei eraldu ja üleüldse pole midagi kaevandada vaja. Nii see ongi, kuid omad miinused on neilgi.
Kõigepealt on nad väga kallid. Teiseks ujutatakse veehoidlaga üle suured maa-alad, mis seetõttu langevad välja näiteks põllumajanduslikust käibest. Doonaule projekteeritud tammi pärast tülitsesid hiljuti Slovakkia ja Ungari. Tasandikujõele ehitatud veehoidla pindala on suur, mägedes saab väiksemaga hakkama, sest kõrge tammi taha saab sügavama veehoidla. Oma häda siingi, mägijõed veavad endaga kaasa palju savi ja muud selletaolist ja  kogu see muda jääb tammi taha pidama. Nureki jõele ehitatud ca 300 m kõrguse tammi taga on juba üle 100 m muda ja ükski ehitis pole igavene - mida teha, kui tamm hakkab lagunema, maavärina peale ei taha mõeldagi.Tamm lõikab läbi ka kalade rändeteed.
Euroopa riikidest on hüdroenergia tätsus kõige suurem (~100%) Norras. Põhjamaalased on oma suhteliselt väikestele mägijõgedele ehitanud palju pisielektrijaamu. Osa neist on isegi ilma tammita. Selline jaamake annab vähe voolu, kui ka maksab vähe ja ei kahjusta loodust. 

Olmevesi
Ega me teda ainult joo ega supikeetmiseks kasuta. Käime ikka vannis või dushi all ja oma jäätmed saadame ka veega alla. Reovetele annab olulist täiendust  tööstus. Enne loodusesse laskmist tuleks reoveed puhastada, kuid sellest on maailm veel väga kaugel
Puhastusseadmed on kallid ja käivad vaesematele riikidele üle jõu. Muidugi toodab üks suurlinna elanik palju rohkem reovett kui arengumaa talupoeg, kuid neid talupoegi on palju ja kokkuvõttes annavad ka nemad saastamisse kaaluka panuse.

  Indeks