Oksüdeerumisreaktsioonid (kütused)

Üheks väga tähtsaks oksüdeerumisreaktsiooniks on põlemine.

Igapäevases elus kasutame seda reaktsiooni energia saamiseks, kas siis toidu valmistamiseks, toa kütmiseks, automootori käivitamiseks – lühidalt, kõigeks vajalikuks. Kütused sisaldavad tavaliselt kahte elementi: süsinikku ja vesinikku. Kuna süsiniku põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas)

C ⁰+ O₂⁰ = C^IVO₂^-II ja vesiniku põlemisel tekib vesi 2H₂⁰ + O₂⁰ = 2H₂^IO^-II ,

tekivad samad saadused ka kütuste põlemisel. (Ülaindeksitega on tähistatud
oksüdatsiooniastmed, nii süsiniku  kui ka vesiniku oksüdatsiooniastmed suurenevad, seega nad oksüdeeruvad ja hapnik on oksüdeerija).
Koostame näiteks gaasipliidis põletatava propaani põlemisreaktsiooni võrrandi:

                                            C₃H₈ + 5O₂ à 3 CO₂ +4 H₂O.

Tasakaalustamiseks paneme tähele, et 3C aatomist tekib 3 CO₂ molekuli ja 8H aatomist 4 H₂O molekuli. Selleks kulub 3*2+4=10 O aatomit ehk 5O₂ molekuli. Analoogiliselt saab koostada ka teiste kütuste põlemisreaktsioonide võrrandeid.

Kahjuks ei kulge põlemine päris võrrandi kohaselt, pisut tekib ka muid põlemissaadusi, sealhulgas väga mürgist süsinikmonooksiidi (vingugaasi) valemiga CO. Viimast tekib rohkem siis, kui õhu juurdepääs on takistatud, samuti tekib palju vingugaasi külma automootori käivitamisel ja tühikäigul töötamisel. Suurlinna ristmikel on õhk seetõttu üsna ebatervislik.

Süsihappegaas otseselt ohtlik ei ole, saame teda ju igasuguste gaseeritud jookide joomisel ja häda pole midagi. Ka looduses on ta teataval määral lausa hädavajalik, sest muidu katkeks fotosüntees. Õhus olev CO₂ tekitab kasvuhooneefekti, tänu millele on Maa elamiseks piisavalt soe. Kütuste liiga suure põletamise tulemusena on atmosfääri CO₂ sisaldus pisut suurenenud, mistõttu mitmed teadlased ennustavad kliima järsku soojenemist ja jääliustike sulamist. Ookean tõuseks siis umbes 60 m ja suur osa Eestist jääks vee alla.

Kütustes leidub ka pisut väävlit, eriti kivisöes.

Põlemisel tekib väävlist SO₂, mis pikapeale muutub väävelhappeks ja happevihmadena alla sajab. On huvitav märkida, et õhku paisatava vääveldioksiidi koguselt on inimkond loodusele peaaegu järele jõudnud. Hetkel "juhib" loodus 4:3. Oma jõukohase panuse looduse saastamisse oleme andnud ka meie. Nõukogude aja lõpuaastatel oli ENSV maailmas esikohal õhku paisatava SO₂ koguselt ühe inimese kohta. Elektritoodang Narvas on vähenenud ja me oleme selles üsna ebameeldivas edetabelis tahapoole langenud, aga rahuloluks pole põhjust.

  Indeks