Teised oksüdeerijad
 

Oksüdeerija on olemas ainult siis, kui on olemas redutseerija.

Seega ei saa oksüdeerijatest rangelt võttes eraldi rääkidagi. Siiski võime lihtsustatult öelda, et sellised ained nagu kloor (Cl₂), fluor (F₂), lämmastikhape (HNO₃) käituvad oksüdeerijatena. Metallid käituvad alati redutseerijatena, tavaliselt on redutseerija ka vesinik. Igapäevases elus võime tugevatest oksüdeerijatest kokku puutuda kaaliumnitraadiga (rahvapäraselt salpeeter KNO₃). Teda kasutatakse väetisena ja koos puusöe ning väävliga ka musta püssirohu valmistamiseks. Teine tugev oksüdeerija, mida kodus kasutatakse, on kaaliumpermanganaat (KMnO₄). See on tumelilla kristalne aine, mida müüakse apteegis. Vees lahustub ta halvasti. Tema õrnroosa lahusega pestakse vastsündinuid, samuti võib seda lahust kasutada ka suuremate inimeste haavade pesemiseks. Lahus peab kindlasti roosa olema, sest lilla lahus muudab naha pruuniks (see on ilmselt tervisele kahjulik), kanget lahust kasutatakse mõnikord ka puidu peitsimiseks. Noortele keemiahuvilistele annab apteegitädi teda vaid väikese koguse, sest kaaliumpermanganaadi baasil on võimalik kokku segada mitmesuguseid plahvatavaid segusid - ei ütle, kuidas ja omapäi katsetamist heaks ei kiida - aga kui kuidagi teisiti ei saa, siis vähemalt kasutage väikesi ainekoguseid ja ärge olge ninapidi juures.

Vesinikperoksiidist (H₂O₂) olen juba rääkinud. Ka temaga desinfitseeritakse ja lisaks ka blondeeritakse juukseid.

Miks on metallid redutseerijad ja mittemetallid tavaliselt oksüdeerijad?

Põhjus peitub aatomi ehituses, nimelt on metallidel vähe väliselektrone ja püsiva okteti (8e) saamiseks loovutavad nad elektrone. Mittemetallidel on vastupidi palju väliselektrone ja neil on kasulikum elektrone juurde võtta.

Vaatame, kuidas kulgeb reaktsioon alumiiniumi ja kloori vahel.

1. Koostame alumiiniumi ja kloori elektronskeemid.

2. Al:+13/ 2)8)3) Kui Al loovutab 3e, jääb talle väliskihti 8e. Tekkinud osake
[Al³⁺:/2)8)] pole enam aatom, vaid ioon, sest tema elektrilaeg erineb nullist. Cl:+17/2)8)7) Klooril on lihtsam liita 1e ja tekib kloriidioon [ Cl^-:/2)8)8)].Elektronide arv muutuda ei tohi, seega peab kloriidioone olema kolm korda rohkem kui alumiiniumioone, valem järelikult AlCl₃. Elektronvõrrandid on järgmised.  

3. Al - 3e = Al³⁺      Cl + 1e = Cl^- / *3 , selleks et elektronide arv ei muutuks

4. Ja reaktsioonivõrrand on järgmine ( arvestame, et kloori molekulis on 2 aatomit).

5. 2Al + 3Cl₂ = 2 AlCl₃ alumiiniumkloriid. 

6. Analoogiliselt võib koostada ka teiste metallide ja mittemetallide vaheliste reaktsioonide võrrandeid.                                                                  Indeks