|
Hapnik Keemiliselt aktiivseid elemente looduses lihtainetena tavaliselt ei leidu. Väheaktiivset kulda leidub praktiliselt ainult lihtainena (see, et kahjuks harva, pole oluline), loodusesse vedelama jäetud raud aga roostetab ja muutub mitmesuguste rauaühendite seguks. Raud pole just eriti aktiivne metall, kaalium näiteks süttiks kokkupuutel õhuga, sama võib juhtuda ka mittemetalli fosforiga. Hapnik on keemiliselt väga aktiivne ja teda leidub samal ajal lihtainena õhus , tervelt 21%. Kuidas on see võimalik? Miks õhus olev hapnik millegagi "ära ei reageeri" ja meid lämbuma ei jäta? Juba algkoolis rääkis õpetaja, et me hingame hapnikku ja meie organismis tekib temast süsihappegaas. Süsiniku põlemisel tekib samuti süsihappegaas (korrektsemalt süsinikdioksiid). Kütused on enamasti süsiniku ja vesiniku ühendite segud, mis vahel sisaldavad ka hapnikku. Seega - kütuste põlemiseks, hingamiseks, aga ka kõdunemiseks jne – kulub hapnikku. Hoolimata sellest õhu hapnikusisaldus ei vähene, järelikult peab hapnikuvaru pidevalt täienema. Toodavad seda elutähtsat lihtainet rohelised taimed protsessil nimega fotosüntees. Tegemist on väga keerulise protsessiga, mille kõik nüansid teadlastele kaugeltki selged pole. Tõravere teadlaste gruppi, mida juhib dr. Agu Laisk, võib pidada üheks juhtivaks fotosünteesi uurimise keskuseks terves maailmas. Väga lihtsalt võib õelda, et rohelised taimed muundavad süsinikdioksiidi ja vee päikesekiirguse abil hapnikuks ja suhkruteks. Seega on tegemist hingamisele, põlemisele, mädanemisele jne vastupidise protsessiga. Kui fotosüntees peatuks, lõpeks mõne aja pärast otsa ka vaba hapnik ja kõrgemad eluvormid hukkuks. Kõige rohkem hapnikku toodavad troopilised ürgmetsad, kahjuks raiutakse seal metsa erilise innuga, sest vaestel maadel pole maailmaturul midagi muud müüa ja kiiresti suurenev elanike arv tekitab vajaduse uute põllumaade järele. Mida teha? See on küsimus, mille peab lahendama teie põlvkond, nii et hakake aga Õhus on …..% hapnikku. Põlemisel …………… hapnikku, samuti kulub O2 ………………, ……………… Hapnik tekib ………………..sil. Kui hapnikku kuluks rohkem, kui tekib siis tema sisaldus õhus ……………………. Kuna O2 sisaldus õhus on püsiv, peavad hapniku tekkimise ja kulutamise kiirused olema ………………………… Kui hävitada troopilised metsad, siis hapniku tekkimise kiirus……………………… ja see võib põhjustada õhu hapnikusisalduse …………………………, mis võib olla ohtlik ……………………Maal. Me oleme kohastunud õhu praeguse O2 sisaldusega. Kui hapnikku on märgatavalt …………….., hakkame me lämbuma, kui aga terve inimene hingab pikemat aega ……………….st hapnikku, tekivad tal krambid. Puhast hapnikku antakse hingata ………….. Ka mõnede mürgituste korral (vingugaas) võib ta aidata. Sportlased hingavad enne sukeldusujumist hapnikku. Lihas säilitab kõrge töövõime ~14 sekundit. 100 m täisjõuga läbijooksmiseks sellest ………………, 50 m ujumisks aga ........................... ja peaks hingama. Ujumissprindis see kulutaks aega, sukeldusujumises on |