|
Soolad elektrolüüdilahuste moodustajatena Nagu võisite lugeda eestpoolt, koosnevad soolade kristallivõred ioonidest ja need ioonid võivad vesilahustes vabalt liikuda. Ioonide tekkeprotsessi lahuses kutsuvad keemikud elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ja väljendavad seda vastava võrrandi abil. Aineid, mis on vesilahustes ioonidena, kutsutakse elektrolüütideks. Elektrolüütide hulka kuuluvad soolad, alused ja happed. Kui ained on lahuses ioonidena, kulgevad ka reaktsioonid ioonide, mitte molekulide vahel. Lihtsuse mõttes eeldame, et kõik lähteained on vees lahustuvad (me räägime ju vesilahustest). 1. Tekib aine, mis ei lahustu vees (sade) ja tema koostisse kuuluvad ioonid lahkuvad lahusest. Vajaliku informatsiooni saad lahustuvuse tabelist 2. Tekib gaasiline aine ja osa ioone lahkub lahusest. Gaase, mis võivad tekkida, pole eriti palju. Sool + leelis (üks võimalik gaas - NH3 (ammoniaak)) 3. Tekib nõrk elektrolüüt, mille koostisse kuuluvaid ioone lahuses praktiliselt ei leidu, tekkiv aine on molekulaarse ehitusega. Neutralisatsioonireaktsioon on ju sisuliselt vesinikiooni ja hüdroksiidiooni ühinemine molekulaarseks veeks: H+ + OH- = HOH = H2O. Ülejäänud ioonid tegelikult reaktsioonis ei osale. H+Cl- + Na+OH- = Na+Cl- + H+OH- = NaCl + H2O Lõpetage reaktsioonivõrrandid ja otsustage, miks reaktsioon kulgeb (või ei kulge).
|