Neutralisatsioonireaktsioon   

Neutralisatsioonireaktsiooniks nimetatakse aluse ja happe vahelist reaktsiooni. Reaktsiooni käigus tekivad happe vesinikioonidest ja aluse hüdroksiidioonidest vee molekulid. Aluse metalliioonist ja happe anioonist tekib sool. Soolal pole ei aluselisi ega happelisi omadusi - ta on neutraalne ühend. Neutralisatsioonireaktsioon on tähtis soolade saamise meetod.

Soola saamiseks võib nii aluse kui ka happe asendada ka vastava oksiidiga. Samuti tekivad soolad happe ja metalli vahelisel reaktsioonil.

Igapäevases elus me neutralisatsioonireaktsiooni palju ei kasuta.Võiks meenutada happesöövituste neutraliseerimist söögisooda (NaHCO3)  lahusega, kuid tegemist pole rangelt võttes neutralisatsioonireaktsiooniga, sest söögisooda pole alus,  vaid sool. Ka võetakse kõrvetiste korral magneesiumoksiidi ja alumiiniumhüdroksiidi segu - ALMAGEL-i, 
see sobib näiteks paremini. Eespool sai räägitud, et putukapistete sipelghapet saab neutraliseerida nuuskpiiritusega. 
Leelisesöövitusi võib neutraliseerida äädikhappega, loomulikult sobib ka sidrunhape või mõni teine nörk hape.

Vaatame, mis juhtub almageeliga [ Al(OH) +   MgO + lima tekitav aine + maitseained] maos, mis teatavasti sialdab soolhapet (vesinikkloriidhape HCl).
 

  Al3+(OH)-3 +H+Cl -  Mg2+O2- + H+Cl-
koostame teise poole Al3+(OH)-3 +H+Cl-=Al3+Cl-+ H2O Mg2+O2-+H+Cl-=Mg2+Cl-+ H2O
korrastame soola valemi Al(OH)3 +HCl = AlCl3+ H2O MgO + HCl = MgCl2+ H2O
tasakaalustame võrrandi Al(OH)3 +3HCl = AlCl3+ H2O MgO + 2HCl = MgCl2+ H2O
...veega lõpetame  Al(OH)3 +3HCl = AlCl3+ 3H2O MgO +2 HCl = MgCl2+ 1H2O

Vaata ka reaktsioonivõrrandi koostamise üldiseid põhimõtteid!

Proovime ka värvid appi võtta, olgu happe koostisse kuuluvad ioonid punased ja aluse omad sinised
        Na OH  +  H Cl  Na+ Cl-  +  H OH   Seega tekib vesi nii aluse kui happe osadest
        Na OH + H Cl = Na  Cl + H2O
Teeme ka ühe  keerulisema näite

       Ca (OH)2  +  H3 PO4  =    Ca2+3 (PO4)3-2 +  H OH
      3 Ca (OH)2 + 2 H3 PO4 =  Ca3 (PO4)2 + 6 H2
 indeks