Vee keemilised omadused

Toatemperatuuril on vesi keemiliselt püsiv ja tema märgatav lihtaineteks lagunemine algab väga kõrgel temperatuuril.  
Vesi reageerib metallide ja samade metallide oksiididega. 

Pingerida

Need on I a ja II a rühma (Be ei reageeri veega) metallid ja nende oksiidid. Mõlemal juhul tekivad hüdroksiidid 
 

Oksiidid                                                                                              

 Na + HOH     (HOH = H2O)  Na2O + HOH
 Na + HOH = Na+OH-  + H2  Na2O + HOH = NaOH
 Na + H2O = NaOH + H2   Na2O + H2O = 2NaOH
 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 .
 naatrium oksüdeerub         Na0 => Na+ 
 vesinikioon redutseerub     H+ => H0 
 Metall asendab vee koostises vesiniku aatomi.
Vesi on oksüdeerija		 oksüdatsiooniastmed ei muutu - polegi redoksreaktsioon. Oksiid ja vesi ühinevad.

Samamoodi reageerivad ka kaltsium ja kaltsiumoksiid. Kuna kaltsiumi oksüdatsiooniaste on ühendites II, asendab ta ka kaks vesiniku aatomit 

Ca + 2HOH = Ca(OH)2 + H2  

ehk  Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2  ja   CaO + H2O =Ca(OH)2

Enamik metallioksiididest veega ei reageeri, kuid nad reageerivad hapetega. Sellepärast kutsutakse neid ka aluselisteks oksiidideks. Kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid, kuid esialgu pole vajadust neid mõisteid täpselt eristada. 

Enamik mittemetallioksiididest on happelised oksiidid (erandi moodustab väga väike rühm neutraalseid oksiide - nemad ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Olulisemad neist on CO, NO ja N2O). Valdav enamus happelistest oksiididest reageerib veega, andes vastava happe (erand on siin SiO2, meile tuntud liivana, tema veega ei reageeri). Tavaliselt on tegemist liitumisreaktsiooniga ja oksüdatsiooniastmed ei muutu. Raskusi tekitavad väävliühendid.

                           SIVO2 + H2O = H2SIVO3   vääveldioksiidist => väävlishape 
                           SVIO3 + H2O = H2SVIO4   vääveltrioksiidist => väävelhape 

 Indeks