Sissejuhatus

Kes ei oleks elus kokku puutunud putukatega...

Maakera asustavate loomaliikide üldarvust langeb putukatele umbes 70%. Juba praegu on kirjeldatud ligi miljon putukaliiki, kuid igal aastal avastatakse ja kirjeldatakse teadlaste poolt tuhandeid uusi liike. Arvatakse, et maailmas võib kokku elada üle kahe miljoni liigi putukaid.

Peamiselt on putukad maismaaasukad. Eriti rikkalikult esineb neid troopikas, kus paljud liigid on omandanud väga suured mõõtmed. Troopilistes metsades on kergem leida uut liiki liblikat kui juba nähtud liigi teist isendit.

Jahedama kliimaga aladel on putukaliike vähem, kuid nende kogumass on väga suur. 20. sajandi algul üheainsa üle Punase mere lennanud rändtirtsuparve kogukaal ületas kõigi värviliste metallide kaalu, mida inimesed on kogu ajaloo jooksul välja sulatanud.

Putukad elavad nii kõrgmägedes igilume vööndini välja kui ka kõige kuivemates kõrbetes, kus kunagi ei saja ning kus pole ühtegi rohelist taime. Nad asustavad ka maa-aluste koobaste pimedaid käike. Isegi Antarktise saartel on leitud tiivutuid sääski.

Lendamisega kohastunud putukad on vallutanud õhuruumi. Soojade õhuvooludega võivad nad tõusta mitme kilomeetri kõrgusele. Tuulega võivad levida ka lennuvõimetud putukad. Selline suur levimisvõime ongi põhjuseks, miks putukaid võib kohata ka mandritest kaugel asuvatel ookeanisaartel.

Kõikidel puude osadel juurtest kuni võrani, samuti põõsastel, rohttaimedel, sammaldel ja samblikel - igal pool võib kohata putukaid. Neid leidub isegi taimekudede sees. Mõned termiidid rajavad oma käike kuni 12 m sügavusele maa sisse. Putukaid elab ka teiste loomade keha pinnal ning sees. Nad suudavad asustada kõige erinevamaid tingimusi ja toituda kõige võimatumatest asjadest. Leidub liike, kelle ainsaks toiduks on kuiv vill, sarved või vaha. Mõnede kärbeste vastsed suudavad elada küllastunud soolalahuses ja kuumaveeallikates.

Elult maismaal on paljud putukad läinud üle elule vees. Vees lahustunud hapnikku kohastusid hingama paljude putukate vastsed, kuna tiivulised valmikud jäid truuks õhuhapnikule. Mitmed putukad suudavad joosta mööda vee pindkilet, kasutades ära selle pindpinevust. Troopikas võib neid kohata ookeanil sadade kilomeetrite kaugusel rannast.

Putukate kehamõõtmed varieeruvad väga laiades piirides. Pikima kehaga raagritsikad on kuni 26 cm, väikseimad pihumardikad ja ripskireslased vaid 0,2 mm pikkused. Seega on kõige pisemad putukad väiksemad kui kõige suuremad ainuraksed, suurimad putukad aga suuremad kõige väiksematest imetajatest.

Võimes elada niivõrd erinevates tingimustes pole putukate klassil võrdseid teiste loomade hulgas. Rohkem kui 300 miljonit aastat kestnud tormilise evolutsiooni tulemusena on neist saanud valitsev loomarühm maakeral. Ka praegu on putukad oma õitsengu tipul.