Sarnastiivalised

Tiivulised lehetäid Tiivuline lehetäi

Lehetäi tiivulisi vorme

Lehetäide areng on väga keeruline. Sageli esineb neil partenogenees ehk järglaste arenemine viljastumata munarakust. Niimoodi paljunevad emased reeglina ei mune, vaid "sünnitavad" elusaid järglasi. Emased lehetäid on sageli tiivutud, kusjuures samal liigil võib esineda nii tiivuline kui ka tiivutu emase vorm.

Lehetäide õrnade kehakatete tõttu kaotavad nad palaval suvepäeval palju vett. Seetõttu peavad nad imema suures koguses taimemahlu.

Lehetäi

Lehetäi tiivutu vorm pealt- ja külgvaates

Et niimoodi saab lehetäi rohkem suhkruid, kui tal endal tarvis on, eritab ta ülejäänud suhkru kehast seedimatult. Magusad eritised on toiduks sipelgatele, kes vastutasuks lehetäisid vaenlaste eest kaitsevad ning neid ja nende mune talveks isegi oma pessa varjule tassivad.

Mis juhtub, kui lehetäisid kaitsevate sipelgate juurde panna lepatriinu?

...........................................................................................................................................

Kilptai

Kilptäi tiivuline isane

Kilptäilised on väga omapärased sarnastiivalised. Nende isased on lihtsa ehitusega, ühe paari tiibadega ja ilma suisteta (seetõttu nad ei toitu). Mitmetel liikidel on isased täielikult kadunud ning nad paljunevad vaid partenogeneetiliselt. Emased on paljudel liikidel täiesti liikumatud, ilma silmade, tundlate ja jalgadeta. Nad kinnituvad taimedele kogu elu jooksul taimekudedesse torgatud noka abil. Kaitseks vaenlaste eest on nad selja poolt kaetud tugevate katetega või vahakihiga. Sellistes taime küljes olevates mügarikes on isegi raske ära tunda putukat. Kilptäilised on ainuke maismaaloomade rühm, kes on üle läinud täiesti liikumatule eluviisile.

Kuidas levivad kilptäiliigid, kelle emased on liikumatud?

..........................................................................................................................................

Mitmetelt kilptäiliikidelt saadakse väärtuslikke tööstuses kasutatavaid aineid. Näiteks värvainet karmiini annab Mehhikos elav koshenillitäi, lakitäi vastsete poolt eritatavast vedelikust tehakse elektriseadmete isolatsioonimaterjali shellakit, vahatäid eritavad ohtralt vaha, millest valmistatakse vahaküünlaid.