Sarnastiivalised

Osa tsikaadiliste vastseid areneb pinnases. Nende areng on vahel väga pikk. Ühe Põhja-Ameerikas elava liigi areng kestab isegi 17 aastat.

Looduses jalutades oled ehk vahel tähele pannud rohukõrtel olevaid veidi sülge meenutavaid valkjaid vahukogumikke. Kui need ettevaatlikult taime pealt maha pühkida, selgub, et vahu all peitub seda tekitanud samuti tsikaadide hulka kuuluv vahtlase vastne. Eestis on tavaline lepavahtlane. Vahukogumik, mida rahvakeeles nimetatakse ka käosüljeks, kaitseb õrnade katetega vastset ärakuivamise ja vaenlaste eest.

Lehekirbulised on väikesed, mõne millimeetri pikkused putukad, kelle eluviis sarnaneb lehetäide omale. Erinevalt lehetäidest on neil aga hüppejalad. Suurte hulkadena esinedes võivad nad olla tõsisteks taimekahjuriteks.

Lehekirp

Lehekirbuline

Lehekarilised

Lehekarilised on paari millimeetri pikkused putukad, kelle tiivad, vahel ka terve keha on kaetud valge jahutaolise pulbriga. Seetõttu meenutavad nad veidi koiliblikaid. Enamus karilisi elab troopikas.

Lehetäilised on väikesed õrnad putukad, kes suurte kolooniatena asuvad taimede maapealsetel osadel või juurtel. Erinevalt tsikaadidest ja lehekirpudest eelistavad lehetäide liigid toituda kindlatest taimeliikidest.

Milliseid kahjustusi võivad lehetäid taimedele põhjustada?

............................................................................................................................................

Millistel taimeliikidel oled lehetäisid märganud? Millisel taimeosal on neid kõige rohkem?

............................................................................................................................................