Sarnastiivaliste seltsi esindajaid tuntakse maailmas kokku umbes 40 000 liiki. Kõik nad toituvad taimemahlast, seetõttu on neil pistmissuised: neljast lülist koosnev nokk, mis varjab nelja pikka peent pisteharjast. Pisteharjased on mõnedel liikidel isegi pikemad kui putuka enda keha.

Tiibu on sarnastiivalistel kaks paari. Paljudel liikidel on mõlemad paarid kilejad, kusjuures ees- ja tagatiivad on omavahel sarnased (sellest ka seltsi nimetus), teistel võivad eestiivad olla nahkjad. Osa liike on oma tiivad hoopis kaotanud.

Sarnastiivaliste seltsi kuulub üksteisest niivõrd erinevaid putukaid, et nad jaotatakse omakorda veel mitmesse rühma.

Tirdilised ehk tsikaadilised on jässakad, suhteliselt lühikeste tundlatega, sageli hüppejalgadega putukad. Nad on enamikus soojade maade elanikud, kuid ka Eestis elab hulk liike. Suurimate troopiliste tsikaadide tiibade siruulatus küünib 18 sentimeetrini.

Küürtirt

Küürtirt

Tirdid

Tirtide kehal on sageli eriskummalise kujuga jätkeid

Paljud tirdid torkavad silma kehal esinevate eriskummalise kujuga jätkete poolest. Need võivad paikneda kas rindmikul, nagu ka Eestis esineval küürtirdil, või laubal (paljudel troopilistel liikidel).

Tsikaadid on putukate hulgas kõige valjemad "lauljad". Eriti valjusti siristavad troopilised liigid, nii mõnegi hääl ei jää tugevuselt ega teravuselt alla vedurivilele. Siristavad ainult isased tsikaadid. Eestis elavad liigid inimesele kuuldavat häält ei tekita.

Troopiline tirt

Osa troopilisi tirte kannab jätkeid laubal

........................................................................................................................................

Sarnastiivalised