Lutikalised

Lutikalised on suurim vaegmoondega putukate rühm. Maailmas arvatakse neid esinevat
40 000-50 000 liiki. Lutikate kehapikkus varieerub 1-110 millimeetrini. Ka välimuselt ja eluviisidelt on nad väga mitmekesised. Enam levinud on laia lameda kehaga lutikad. Tihti torkavad nad silma oma kirevate värvidega. Lutikad asustavad väga mitmesuguseid elupaiku, elavad nii maismaal kui ka vees, sealhulgas ka ookeanivees ning kuumaveeallikates. Mõned lutikad on teiste loomade parasiidid.

Lutikate eestiivad on omapärase ehitusega. Nende kehalähedane osa ehk kannaosa on nahkjas, ülejäänud tiib aga kilejas. Sellise ehituse tõttu nimetatakse neid ka poolkattetiibadeks. Tagatiivad on laiad ja kilejad.

Kõigile lutikatele on iseloomulikud pistmissuised, mis koosnevad neljalülilisest nokast ja selles asuvatest muundunud üla- ja alalõugadest kujunenud pisteharjastest. Lutikalised toituvad teiste loomade verest või taimemahlast.

Kui oled juhtunud mõne lutika marju süües kogemata suhu pistma või lihtsalt mõne kätte võtnud, oled ilmselt tundnud teravat ebameeldivat lõhna (või maitset). Seda tekitavad lutika rindmikul asuvad vinanäärmed.

Vaatleme lähemalt mõningaid lutikate rühmi.

Vesijooksik

Vesijooksik

 

Suvel võib veekogude ääres käies märgata tihti suurel hulgal veepinnal kiiresti liuglevaid pikajalalisi putukaid. Need on vesijooksiklaste hulka kuuluvad lutikad. Lähemalt vaadates tundub neil olevat vaid neli jalga. Tegelikult on eesmine jalapaar lühenenud. Tagumised jalad on aga pikad ja peenikesed ning kaetud rasvataolise ainega, mistõttu nad ei märgu ning võimaldavad vesijooksikul vee pindkilel liikuda sama osavalt kui liiguvad teised putukad maismaal.
Vee sees on väga tavalised selgsõudurlased, kes on oma nime saanud selle järgi, et ujuvad kõht ülespidi, endale pikkade tagajalgadega hoogu tõugates. Nad on aplad röövloomad, kes ründavad ka väikesi kalu. Öösel lendavad nad sageli ühest veekogust teise.

Miks on selgsõuduri kõht tume, selg aga hele? Võrdle neid kaladega, kes ujuvad, selg ülespoole.

...........................................................................................................

...........................................................................................................

...........................................................................................................

Selgsõudur

Selgsõudur