Sihktiivalised ja nahktiivalised

Miks nimetatakse heinaritsikat ka käsnasalvajaks?

...........................................................................................................................................

...........................................................................................................................................

...........................................................................................................................................

Nahktiivalised on suhteliselt väikesed, kuni 40 millimeetri pikkused putukad. Nende lame ja pikk väga paindlik tagakeha lõpeb kitiniseerunud tangjate urujätketega, mida kasutatakse enesekaitseks ning saagi haaramiseks. Nahktiivaliste eestiivad on tugevalt lühenenud ning moondunud nahkjateks kattetiibadeks, laiad, pehmed ja kilejad tagatiivad paigutatakse puhkeolekus eestiibade alla. Selleks tuleb nad kõigepealt lehvikukujuliselt kokku voltida ning seejärel veel kaks korda ristisuunas kokku lapata.

Enamik nahktiivalisi elab troopikas. Eestis on selle putukarühma esindajaks laialt tuntud harilik kõrvahark. Ta on niiskuse- ja soojalembene ning valgusekartlik loom, kes tegutseb pimeduses või varjatud paikades. Kõrvahark toitub nii taimsest kui lka oomsest toidust.

Kõrvahark

Kõrvahark

Kõrvahargil on teenimatult halb kuulsus. Tänapäevalgi usuvad paljud inimesed, et kõrvahargid ronivad magavale inimesele kõrva ning viivad nii kuulmiselundi rivist välja. Kõik see ei vasta tegelikkusele ning kartus, nagu tekitaks kõrvahark inimesele kahju, on alusetu.

Kuidas hoolitseb emane kõrvahark oma järglaste eest?

...........................................................................................................................................

...........................................................................................................................................

...........................................................................................................................................

Otsi õuest kivi või lauatüki alt üles kõrvahark ja vaatle teda lähemalt.

Kui pikad on tema urujätked võrreldes kehaga?

............................................................................................................................................

Millise asendi võtab kõrvahark võimalikku vaenlast hoiatades?

............................................................................................................................................

............................................................................................................................................

Kirjelda kõrvahargi värvust.

.............................................................................................................................................

.............................................................................................................................................