Prussakalised ja termiidilised
Uuri välja, kus on hariliku prussaka kodumaa. Kuidas sattus ta Euroopasse?
................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
Lisaks neile kahele liigile elab Tallinna loomaaia subtroopikamajas veel ameerika prussakas, kes toodi sinna loomadele toiduks, kuid väljus kontrolli alt. See 4-5 cm pikkune loom vajab arenemiseks suurt õhuniiskust ning 30?C temperatuuri. Peale selle kasvatatakse loomaaias loomadele toiduks Lõuna-Ameerikast pärinevat hiidprussakat.
Inimelamutes elavad prussakad ei tee kahju mitte ainult toiduainete rikkumise ja reostamisega. Nad levitavad ka mitmesuguseid baktereid ning parasiitusside mune.
| Termiidilisi kutsutakse sageli ka "valgeteks sipelgateks". Selle nimetuse on nad saanud selle järgi, et sarnaselt sipelgatega on nad ühiselulised putukad. Tegelikult nad sipelgatega lähedased sugulased ei ole.
Kuna termiidid veedavad enamiku ajast varjatult oma pesades, on nende kehakatted õrnad ja valkjad. Valdavalt elavad nad troopikas. Nii nagu sipelgatelgi, esineb nende hulgas isendite mitmekujusus. Põhiosa kolooniast moodustavad sigimisvõimetud töölised, kes võivad olla nii emased kui ka isased. Nad on tiivutud ja sageli ka silmadeta. Erilise tööliste kategooria moodustavad sõdurid, keda iseloomustavad tugevasti arenenud pea ja võimsad lõuad. Mõnedel sõduritel avaneb pea küljes oleva jätke tipus näärmekanal, mille kaudu pritsitakse vastaste peale nende liikumist takistavat kleepuvat vedelikku. Lisaks neile on pesas veel üks munev emane ehk kuninganna ning üks isane ehk kuningas.
Termiidid on peamiselt taimtoidulised. Nad kasutavad toiduks ka huumust, lagunevaid taime- ja loomajäänuseid, sõnnikut jm orgaanilist ainet. Mitmed termiidiliigid kasvatavad oma pesades seeni. Seeni kasutatakse peamiselt vastsete toiduks. Paljud termiidid toituvad puidust, nad saavad toiduks kasutada ka puhast tselluloosi. Seda aitavad neil seedida sooltorus elavad ainuraksed viburloomad.
|
Ühe termiidiliigi kastid: 1 - kuninganna, 2 - suur sõdur, 3 - väike sõdur, 4 - suur tööline 5 - kuningas, 6 - väike tööline
|
Iseseisvaks toitumiseks on võimelised vaid töölised. Nad toidavad sõdureid suu kaudu eritatud toiduga või väljaheidetega. Suguisendeid toidetakse tööliste või vastsete süljenäärmete eritisega.
|