Prussakalised ja termiidilised
Prussakalised on väga soojalembesed, peamiselt subtroopilistel ja troopilistel aladel elavad putukad. See putukarühm on ilmselt kujunenud Kagu-Aasias, kus on praegu kõige rohkem liike. Kokku teatakse umbes 3600 liiki prussakalisi.
Prussakalistel on lapik, ovaalne keha. Nende haukamissuistega varustatud pea on osaliselt või täielikult kaetud suure kilbitaolise eesselja poolt. Prussakatel on pikad harjastega kaetud tundlad ning ogalised jooksujalad. Iseloomulikud on prussakate tiivad. Nende eestiivad on nahkjad või sarvjad, tiheda soonestusega, tagatiivad aga kilejad ning volditakse puhkeolekus eestiibade alla. Lennuvõime on neil üsna halb. Paljude liikide emastel on tiivad taandarenenud. Tagakeha on pikk ja pehme, tipul lüliliste urujätketega varustatud.
Valdavalt on prussakad ööloomad, peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla. Valdavalt on nad kõdutoidulised. Toitu aitavad peenendada maos asuvad kitiinist maohambad.
Emane prussakas muneb oma munad erilisse munakapslisse ehk ooteeki, mida nad mõne aja endaga kaasas kannavad ning seejärel maapinnale või kivide alla peidavad. Munast kooruvad vastsed on vanemate sarnased, kuid väiksemad, sigimiselunditeta, tiivutud ning teistsuguse värvusega. Nende areng on aeglane, väldates kahest kuust kuni viie aastani. Selle aja jooksul teeb vastne läbi 5-9 kestumist. Täiskasvanud prussakaliste eluiga on kuni 7 aastat.
Prussaka arenemiskiirus ning elu pikkus sõltuvad otseselt temperatuurist. Temperatuuril 22ºC kestab tema areng 6 kuud, temperatuuril 30ºC lüheneb areng 75 päevani.
|
Metsprussakas |
Prussakalised on üks ürgsemaid putukarühmasid. Nad elasid juba kivisöeajastul umbes 300 miljonit aastat tagasi, mil nad moodustasid ilmselt suurema osa kõigist putukatest üldse.
Eestis on prussakalisi vaid 5-6 liiki. Looduses elab meil kaks liiki metsprussakaid. Nemad elamutesse ei tule, vaid tegutsevad metsas puudel ning rohttaimedel. Nii emastel kui isastel metsprussakatel on hästi arenenud tiivad. Kuidas tuleb metsprussakale kasuks tema lapik keha? .................................................................................................. .................................................................................................. |
Kõige tuntum inimelamutes elav liik on harilik prussakas. Välimuselt meenutab see 10-13 mm pikkune pruun putukas metsprussakat. Euroopasse toodi ta alles 18. sajandil. Praeguseks on ta levinud peaaegu kõigis maades. Prussakas armastab sooje ruume. -5º C juures hukkub ta 30 minuti jooksul. Seetõttu ta meil vabas looduses elada ei saa. Teine tuntud prussakaline on 18-30 mm pikkune musta värvi tarakan. Tema emastel on tiivad tugevasti lühenenud. Euroopasse jõudis ta vähemalt 300 aastat tagasi. Tarakan on veel soojalembesem kui prussakas ning ei suuda seetõttu meil ka elamutes hästi elada.