Kiililised ja ühepäevikulised
Kiilivastne |
Kiilivastsed hingavad vees lahustunud hapnikku, mis
jõuab nende kehasse kas trahheelõpuste või tagasoole kaudu, kuhu vastne vett
sisse-välja pumpab. Tagasoolest vett kiiresti välja tõugates saab vastne reaktiivjõul
kiirelt edasi söösta. Väikeste kiilide areng kestab vaid
ühe, suurematel mitu aastat. Pikkamööda ilmuvad vastsele tiivaalgmed ning lõpuks ronib
ta veest välja. Mõne veetaime küljes rippudes kestub ta viimast korda ning muutub nii
täiskasvanud putukaks. Seega esineb kiilidel vaegmoone. Kiilide viimast
vastsejärku nimetatakse neidiseks. Tühje vastsekesti võib suvel sageli
kohata kaldalähedaste taimede või kõrte küljes. |
Kas täiskasvanud kiil võib kohe pärast koorumist
lendu tõusta? Miks?
..................................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
Kiilide kehapikkus on 18-130 millimeetrit. Nad on väga
ürgsed putukad. Kiilide hästi säilinud kivistunud jäänuseid on leitud juba umbes 300
miljoni aasta vanustest kivisöeajastu lademetest. Sel kaugel ajal lendasid ringi kiilide
sugulased, kelle tiibade siruulatus küündis kuni meetrini.
Taolistiivaline kiil |
Eestis on kiile leitud üle viiekümne liigi. Meie
suurim kiil on kuningkiil, keda Eestis kohati esmakordselt alles 1989.
aastal. Selle kiili tiibade siruulatus on kuni 11 cm. Temast vaid pisut väiksemad on tondihobud.
Tavalised on meil ka mitmed vesikiilid. Kõigil neil kiilidel on ees- ja
tagatiivad erineva kujuga, mistõttu neid nimetatakse eristiivalisteks.
Istudes hoiavad nad oma tiibu laiali sirutatult. Lisaks neile on rohkesti selliseid kiile,
kelle ees- ja tagatiivad on ühesuguse kujuga. Neid nimetatakse taolistiivalisteks.
Nemad tõstavad puhkeolekus oma tiivad selja peale vastamisi kokku. Tavalisemad
taolistiivalised kiilid on kõrsikud ning liidrikud.
Taolistiivaliste hulka kuuluvad ka vesineitsikud, kelle emaste tiivad on
pruunikad, isastel aga erksinised. |
Isastel vesineitsikutel on sinised
tiivad |