Kiililised ja ühepäevikulised
Kiililised on inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki.
| Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. |
Eristiivaline kiil |
Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma (mitte ära vahetada hingeavaga, mida samuti stigmaks nimetatakse), mis ei lase tiival lennul vibreerida.
Kiilid on väga head lendajad. Nad suudavad teha välkkiireid sööste, järgmisel hetkel aga õhus paigal püsida. Lennul püüavad kiilid oma saaki: mitmesuguseid väikesi putukaid. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult.
Mis tüüpi on kiilide suised?
...................................................................................................................................................
|
Kiilivastse püünismask |
Kiilide paaritumine toimub õhus. Emane kiil muneb oma munad otse vette või veetaimedele. Munast kooruvad vastsed on täiskasvanud kiilist üsna erinevad. Siiski on ka neil suured liitsilmad. Omapärane on aga nende suiste ehitus. Nimelt on kiilivastsete alahuul muundunud pikaks ettepoole väljasirutatavaks püünismaskiks. Sellega haarab kiilivastne oma saakloomi. Saaki süües hoiab ta oma ohvrit püünismaski abil suu juures nagu käega. Suurte kiilide vastsed söövad peale selgrootute ka väikesi kalu ning konnakulleseid. |
Mida nimetatakse kiilide tandemlennuks?
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................