Putukate sigimine ja arenemine
|
Vabanukk ............................ |
Katisnukk ............................ |
Tünniknukk .......................... |
Erinevatel putukarühmadel on eri tüüpi nukud. Vabanuku puhul on tulevase putuka tundlad ja jäsemed nuku pinnast selgesti eristatavad ning neid võib nõela abil liigutada. Katisnukkudel on kõik putuka kehajätked surutud tihedalt nukukesta vastu ning sellega kokku kasvanud. Tünniknukul ehk pupaariumil ei ole putuka kehajätkeid üldse näha, tegelikult on see viimase vastsejärgu muundunud kest, mille sees asub mõõtmetelt tihti palju väiksem nukk.
Millistel putukarühmadel esinevad nimetatud nukutüübid? Kirjuta piltide alla. |
| On putukaid, kellel esineb mitu välimuselt erinevat vastsejärku ning üleminek nende vahel toimub nukusarnase ebanuku staadiumi kaudu. Sellist arenemist nimetatakse ülimoondeks ning esineb ta näiteks villimardikatel, keda ka Eestis kevadel rohu sees istumas kohtab. Nende munast kooruv pisike väga liikuv vastne ronib mõnele õiele ja ootab seal mesilast. Ta haarab õit külastavast mesilasest kinni ning kantakse nii viimase pessa, kus ta muutub hoopis teistsuguseks väheliikuvaks konutaoliseks vastseks, kes toitub meest. Tehes läbi ebanuku staadiumi, saab temast kolmandat tüüpi hoopis jalutu vastne, kes lõpuks nukkub ning areneb valmikuks nagu ka teised mardikad. |
Villimardika arenemine |
Joonista siia vaegmoonde ja täismoonde lihtsustatud skeem ritsika ja liblika näitel. Kirjuta juurde ka arengujärkude nimetused.
| VAEGMOONE | TÄISMOONE |
|