Putukate kaitsekohastumised

Nagu kõik loomad, peavad ka putukad kaitsma end vaenlaste eest. Selleks on neil välja kujunenud terve rida kohastumisi.

Aktiivse kaitse puhul astuvad ohtu sattunud putukad vaenlasega võitlusse. Paljudel kiletiivalistel, näiteks herilastel ja mesilastel, on tagakeha tipus astel, mille kaudu juhitakse mürginäärmes toodetud mürk vaenlase kehasse. Huvitav on siinjuures asjaolu, et mesilase astel jääb nõelamisel imetajate naha sisse kinni ja tõmmatakse koos mürginäärmega putuka keha küljest lahti,  jätkates veel mõnda aega mürgi juhtimist vaenlase kehasse. Vigastatud putukas hukkub, seega ohverdavad mesilased end oma pesa kaitstes. Kuid teiste selgrootute loomade nõelamisel kiletiivalised oma astelt ei kaota ning võivad seda seetõttu korduvalt kasutada.

Mida teha mesilase või herilase nõelamise korral?

................................................................................................................................

................................................................................................................................

................................................................................................................................

Paljud putukad kaitsevad end hammustades või pistes, kasutades selleks oma suiseid (vastavalt sellele, kas putukal on haukamis- või pistmissuised). Sipelgatel puudub tagakehas astel, seetõttu hammustavad nad ülalõugadega naha sisse augu ja pritsivad sinna tagakehast sipelghapet. Oled kindlasti tähele pannud, kuidas sipelgad end hammustades kägarasse tõmbavad. On ka putukaid, kelle suised on mürginäärmetega ühenduses.

Omapäraselt kaitseb end paugujooksik. See mardikas pritsib ohu korral tagakehast välja lämmastikuühendeid, mis segunedes moodustavad õhu käes plahvatava paukgaasi. Plahvatust saadab vali plaksatus ning sündmuskohale jääb hõljuma valge pilveke.

Passiivne kaitse on putukate hulgas palju laiemalt levinud kui aktiivne. Passiivse kaitse puhul aitab vaenlase eest pääseda putuka eriline kaitsevärvus ja kehakuju.