Inimkaaslejad putukad
|
Harilik jahumardikas
|
Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Esimene neist on 10-15 mm pikkune mustjaspruun mardikas, kelle kollakaid samuti jahusaadustes elavaid vastseid tuntakse "jahuusside" nime all. Nii valmikud kui vastsed teevad jahusaaduste rikkumisega suurt kahju. Väike-jahumardikas on vaid umbes 5 mm pikkune ning esineb meil kohati. |
Jahumardika vastsed
|
|
Leivamardikas
|
Pisike, 2-3 millimeetri pikkune helepruun leivamardikas kahjustab jahu, makarone, jahusaadusi, shokolaadi, raamatuköiteid, pappi, paberit ning putukakollektsioone. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. |
Toonesepp
|
|
Teesklane
|
Peaaegu kõiki taimse ja loomse päritoluga saadusi, sealhulgas ka riiet, suitsusinki ja nahku, võivad kahjustada teesklased. Näiteks on küürakteesklane olnud Euroopas ajuti kõige ohtlikumaks toa- ja aidakahjuriks. Kuna mardikas ise on tiivutu, poleks ta ilma inimeseta olnud võimeline kuigi kiiresti levima. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Nad rikuvad karusnahku, riideid, vaipu, raamatuköiteid, herbaariume ja kollektsioone, menüüsse kuuluvad ka jahu ja jahusaadused, kärjed ning saunanuustikud. |
Nahanäklane
|
| Paari-kolme millimeetri pikkused terakärsakad ja riisikärsakad on väga ohtlikud laokahjurid. Meil suudavad nad paljuneda vaid ruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest. |
Terakärsakas
|
|