Inimkaaslejad putukadMaailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud, täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Koos inimesega on paljud neist rännanud uutesse elupaikadesse, levinud isegi uutele kontinentidele ja maailmajagudesse, kus neid varem ei esinenud. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Milliseid inimkaaslejaid putukaid oled sa ise kohanud? ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ Tuntuim inimkaasleja on toakärbes. Väljaspool inimasulaid kohtab teda harva. Ta toitub loomasõnnikust ja inimese toidujääkidest ning kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid. Aastas annab toakärbes mitu põlvkonda. Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid. Prussakate kodumaa on soojadel maadel, seetõttu ta meil vabas looduses elada ei saa. Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Erinevalt vabas looduses elavatest sääskedest suudavad tema vastsed areneda isegi lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses, valamute ja vannide haisulukkude vees ja lillevaasides. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Need väga väikesed kollakaspruunid sipelgad on segatoidulised. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Vaaraosipelgad on teglikult rändsipelgad, kes vajadusel oma pesa paremasse elupaika ümber tassivad. Majasoomukad elavad elamu niiskemates paikades ning tegutsevad samuti pimeduses. Oma soojal kodumaal elavad nad vabas looduses kivide all. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. |