Kahetiivalised II
Kärbselised

Laibakärbes

Laibakärbes

Väga tuntud on laibakärblased, kelle vastsed arenevad samuti roiskuvas lihas, aga ka sõnnikus ja mujal lagunevates orgaanilistes ainetes. Laibakärblasi võib kergesti ära tunda nende tuhkjashalli mustade vöötide või laikudega keha järgi.

Nahakiinlased, maokiinlased ning ninakiinlased on huvitavad selle poolest, et nende vaglad on imetajate siseparasiidid. Kiinide valmikud tavaliselt ei toitu. Maokiinlased arenevad peamiselt kabjaliste maos ja sooltes, kuhu vastsed satuvad looma suu kaudu. Ninakiini vastne koorub munast juba emaskärbse kehas ning pritsitakse õhust peremehe, tavaliselt sõralise, ninale. Nahakiinlased munevad looma kehale, koorunud vastsed tungivad naha sisse ning kogunevad tavaliselt seljapiirkonda. Nahakiin võib nakatada ka inimest. Sellisel juhul võib ta osutuda väga ohtlikuks: ülespoole ronides satub ta selja asemel inimese pähe ning võib seal põhjustada tõsiseid vigastusi.

Mida tähendab kariloomade puhul väljend "kiini jooksma"?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Nahkhiirekärbes

Nahkhiirekärbes

Parasiite leidub ka raudkärblaste hulgas. Sügisel seenel või marjul käies oled ehk kokku puutunud pruunide, väga lapiku kehaga põdrakärbestega. Nad imevad suurimetajate verd ning eksivad sageli ka inimese kehale, kust neid on lameda keha ja libedate katete tõttu raske kätte saada. Põdrakärbeste emased "sünnitavad" nukkumisvalmis vastseid.

Enamik kärbseid on head lendajad. Siiski leidub ka selliseid, kes on tiivad hoopis kaotanud. Nii on juhtunud ka nahkhiirekärblastega, kes on nahkhiirte välisparasiidid. Ka nemad "sünnitavad" elus järglasi. Tiivutuid vorme esineb ka raudkärbeste hulgas.

Mida peab tegema toakärbes, kui ta tahab tunda toidu maitset? Põhjenda oma vastust.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................