Kahetiivalised II
Kärbselised

Kärbselisi nimetatakse ka lühitundlalisteks kahetiivalisteks, kuna nende tundlad on enamasti lühikesed ja koosnevad vaid mõnest lülist. Kehaehituse poolest on nad sääskedest jässakamad. Nende keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Iseloomulikud on ka suured liitsilmad, mis võtavad tihti enda alla suurema osa peast, ning rindmikuga väga liikuvalt ühendatud pea. Kärbeste suised on erineva ehitusega (vt. peatükki "Putukate välisehitus"). Erinevalt sääskede vastsetest on kärbsevastsed ilma peata (ja seetõttu ka lõugadeta), neil on arenenud sooleväline seedimine. Kärbsed on aktiivsed vaid päevasel ajal.

Röövkärblaste hulka kuuluvad meie suurimad kärbsed. Neil on tugevate küünistega jalad, mille abil nad püüavad õhust teisi putukaid, kelle nad siis oma pistmissuistega tühjaks imevad. Oma karvase kollase-mustakirju kehaga meenutavad paljud röövkärbsed mesilasi või kimalasi. Nende hammustuski võib inimesele olla sama valus kui mesilase nõelamine.

Parmlasi on kohanud igaüks. Parmud ründavad inimesi ja loomi päikesepaistelistel suvepäevadel. Nende vastsed elavad soistel aladel niiskes pinnases. Sarnaselt pistesääskedega toituvad parmud tavaliselt nektarist, verd vajavad aeg-ajalt vaid emased parmud. Emane parm on võimeline korraga imema kuni 200 mg verd, mis on sama palju, kui imevad 70 pistesääske. Nad ei põlga ära ka loomade korjuseid 2-3 päeva jooksul pärast looma surma. Vereimemisega võivad parmud levitada mitmesuguseid haigusi, sealhulgas siberi katku ja lastehalvatust.

Parm

Parm

Sirelane lennul

Sirelane lennul

 Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu peavad paljud neid ekslikult ohtlikuks. Sirelased on väga head lendajad, kes saavad kiirelt tiibu liigutades kaua aega ühe koha peal õhus rippuda. Sirelaste röövtoidulised vastsed elavad veekogudes, sipelgate ja kimalaste pesades ning lehetäikolooniates.

Kõdukärblaste hulka kuuluvad äädikakärbsed on läinud alatiseks teaduse ajalukku. Nimelt kasutavad teadlased neid rakutuumas leiduvate geneetilist materjali kandvate kromosoomide uurimisel. Äädikakärbsed on väga tavalised ka tubades. Pruugib vaid mõni puuvili kauemaks taldrikule unustada, kui juba ilmub selle juurde arvukalt väikesi pruune kärbseid, kelle vastsed elavadki käärivates puuviljades.

Jäta kodus õunaviil taldrikule seisma. Mitme päeva pärast märkad esimesi äädikakärbseid?

.........................................................................................................................................