Kahetiivalised I
|
|
Pistesääse vastne |
Lisaks suurtele pistesääsklastele on tülikad vereimejad ka kihulased. Nad on mõne millimeetri pikkused laiade tiibadega kärbsesarnased putukad. Kihulaste sülg on nii mürgine, et imemiskohal tekib paistetus ning võib tõusta palavik. Kihulaste vastsed arenevad hapnikurikkas ja puhtas voolavas vees.
Miks vajavad kihulaste vastsed eluks voolavat vett? .............................................................................................................. .............................................................................................................. .............................................................................................................. |
Klaasiksääsklased on huvitavad selle poolest, et nende vees elavad vastsed on täiesti läbipaistvad ning seetõttu ujudes lausa nähtamatud. Vastsete asupaika reedavad vaid vees ringi liikuvad tumedad silmad. Klaasiksääskede valmikud ei toitu üldse.
Leinasääsklaste hulka kuuluva vaenusääse vastsed on varasematel aegadel tekitanud inimeste hulgas ebausklikku hirmu ikalduse, sõja ja teiste hädade ees. Nimelt võtavad selle sääseliigi vastsed toidupuuduse korral ette massirändeid, kogunedes seejuures pikaks, kuni 10 cm laiuseks lindiks, mis sobiva toidupaiga otsingul aeglaselt edasi väänleb. Selliste "vaenuköite" ilmumist loetigi halvaks endeks.
Pahksääsklaste hulka kuuluvad paljud taimekahjurid. Nende pisikeste, tavaliselt vaid mõne millimeetri pikkuste putukate vastsed elavad taimekudedes ning põhjustavad nende vohamist ehk pahkade teket. Paha sees leiab vastne piisavalt toitu ning kaitset vaenlaste eest.
Millistest elupaikadest võib leida erinevate sääskede vastseid?
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Kus võib kohata kõige rohkem verdimevaid sääski?
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................