Kahetiivalised I
|
|
Surusääsk |
Surusääsklased, õigemini nende vastsed, on hästi tuntud akvaariumipidajate hulgas. Neid sageli erepunaseid, aga ka hallikaid või rohekaid vastseid kasutatakse akvaariumikalade toiduna. Ka looduslikes veekogudes on nad kalade tähtis toiduobjekt. Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva hemoglobiini sarnane aine. Valmikud verd ei ime. Neid võib rohkearvuliselt kohata veekogude ääres üles-alla lendamas. Rahvakeeles nimetatakse sellist parvlemist surumiseks. |
Seenesääsklaste vastseid tunneb ilmselt igaüks. Kes poleks näinud seeni, mis nendest väikestest valgetest vastsetest lausa kihavad ("ussitanud" seened). Seenesääsklaste valmikuid võib kohata metsa all lendlemas.
Enamik verdimevaid sääski kuuluvad pistesääsklaste hulka. Nad elavad kõikides maakera vööndites tundrast kuni troopikani, puududes üksnes kõrbetes. Oma pika nokaga põhjustavad nad loomadele valusaid pisteid. Neil on hästiarenenud pistmis-imemissuised ning soomustega kaetud keha. Enamikuajast toituvad nad siiski nektarist. Ka verdimevatel liikidel on veri vajalik vaid emastele.
Pistesääsklastest on tuntumad hallasääsed, metsasääsed ning laulusääsed. Enim ründavad inimest metsasääsed, kuna laulusääsed toituvad peamiselt lindudel.
Troopilistel aladel kannavad hallasääsed edasi rasket haigust ......................................
Eestis sellesse haigusesse nakatumist karta ei ole, sest ................................................
.................................................................................................................................................
Kuidas istuvat hallasääske kehaasendi järgi teistest verdimevatest sääskedest eristada?
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
| Pistesääskede vastsed arenevad seisuveekogudes. Nad vajavad hingamiseks atmosfääriõhku ning veedavad seetõttu hulga ajast vee pindkile küljes rippudes. Laulusääse vastsetel on tagakeha lõpus hingamisputk ehk sifoon, mille tipul paikneb hingeava. Hallasääse vastsetel sifoon puudub. Seetõttu paiknevad viimased hingamisel veepinnaga rööbiti, kuna laulusääse vastsed ripuvad 45° nurga all. Kui vastseid on veekogus palju, jääb nende üheaegsel hingamisel veepinna virvenduse tõttu mulje, et sajab vihma. Pistesääskede vastsete arenemiseks piisab isegi väga vähesest veest. Nad saavad areneda ajutistes veelompides, vihmaveetünnides ning isegi vett täis konservikarpides. |
Pistesääse nukud on väga liikuvad |
