Kahetiivalised I
Sääselised
Kahetiivalisi esineb maakeral erinevate hinnangute järgi 80 000-125 000 liiki. Eestis võib kahetiivalisi olla kuni 4500 liiki, kuigi halva uurituse tõttu on neid senini tabatud vaid umbes 2200 liiki. Nende iseloomulikuks tunnuseks on see, et valmikutel on säilinud vaid kilejad eestiivad, tagatiivad on aga taandarenenud ning muutunud väikesteks kepikujulisteks otsast nupuga varustatud sumistiteks. Kehapikkus ulatub erinevatel liikidel 1-50 millimeetrini. Kahetiivaliste jalutuid vastseid nimetatakse vakladeks.
Kahetiivalised on varieeruva kehaehitusega ja mitmekesiste eluviisidega putukad. Välimuse järgi jaotatakse kahetiivalised kaheks suureks rühmaks: sääselised ja kärbselised.
Sääselisi, keda nimetatakse ka pikatundlalisteks kahetiivalisteks, on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks - pistmis-imemissuised.
Sääskede valmikud toituvad enamasti nektarist. Mõnede liikide emased aga vajavad lisaks veel imetajate või lindude verd, mida nad elusatelt loomadelt imevad. Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.
Miks vajavad mõnede sääseliikide, aga ka parmude emased loomade verd?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
|
Sääriksääsk
|
Eesti suurimad sääsed kuuluvad sääriksääsklaste ning karksääsklaste hulka. Neid kohtab sageli metsalagendikel ja ka koduaias, kus nad tülitamisel laisalt õhku tõusevad ning mõne aja pärast taas rohule istuvad. Paljud inimesed kardavad neid mitme sentimeetri pikkusi ja väga pikkade õrnade jalgadega putukaid, kuid tegelikult ei kujuta nad inimestele mingit ohtu, nad ei ime ka verd. Sääriksääskede ussikujulised vastsed elavad vees või pinnases. Karksääskede hulka kuulub ka tiivutu lumesääsk, keda võib varakevadel kohata lume peal liikumas.
Sääriksääskede pikad jalad on nendele omapäraseks kaitseks. Kuidas see kaitse toimib?
...........................................................................................................
...........................................................................................................
...........................................................................................................
|
Libliksääsklaste hulka kuuluvad troopikas elavad mõne millimeetri pikkused karvase keha ja karvaste tiibadega moskiitod. Nad toituvad verest ning ründavad seetõttu imetajaid, linde ja roomajaid. Verd imedes võivad nad nakatada inimest mitmesuguste ohtlike haigustega.
|