Kiletiivalised IISipelgad toituvad mitmesugustest putukatest ja nende vastsetest, tuues kasu põllu- ja metsakahjurite hävitamisega. Lisaks putukatele hangivad nad vajalikke valke ka seentest ning taimede seemnetest. Aedniksipelgad kasvatavad seeni oma pesades ja toidavad neid süljega läbisegatud taimemassiga. Süsivesikuid hangivad sipelgad peamiselt lehetäidelt. Tasuks magusa mesikaste eest kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, kannavad emaseid talveks oma pesadesse varjule ning viivad lehetäisid kõige mahlakamatele noortele võrsetele. Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Mis kasu saavad sellised taimed sipelgatele peavarju pakkumisest? .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... ..................................................................................................................................... Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavat nõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist. Millist kasu toovad pinnasesse pesi rajavad sipelgad? ..................................................................................................................................... ..................................................................................................................................... Troopilistel aladel elavad rändsipelgad ei ehita pesi, vaid rändavad pidevalt suurte kolonnidena. Oma teel võivad nad hävitada kõik elava. Troopilise Ameerika elanikud jätavad nende ilmumisel maha terved külad ning põgenevad koos koduloomadega. Kui sipelgad on lahkunud, pole külas alles jäänud ühtegi lutikat, tarakani ega rotti. Inimelamutes on kohati suureks nuhtluseks pisikesed kollakad vaaraosipelgad. Nendest paari millimeetri pikkustest putukatest on väga raske lahti saada. Nad tungivad kõikjale ja rikuvad toiduaineid. Pärit on vaaraosipelgad Kagu-Aasiast või Indiast. Praeguseks on nad laevadega levinud üle kogu maakera. Tuntuimateks sipelgateks on ilmselt kuklased, kelle suuri okastest ja muust materjalist pesakuhilaid on raske märkamata. Kui suuri kuklaste pesi oled metsas käies näinud? ..................................................................................................................................... Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Kõige massilisemad on aga ruuged 4-6 mm pikkused valusalt torkavad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. |