Kiletiivalised II

Mesilased levivad sülemitena. Sülemlemine toimub suve esimesel poolel, kui vana ema koos osa pereliikmetega enne uute emade koorumist tarust välja lendab. Algul peatuvad nad mõnel tarulähedasel puuoksal ning otsivad siis endale uue elupaiga.

Noor koorunud ema lendab kõigepealt tarust välja orienteerumislennule, et tutvuda ümbrusega. Seejärel toimub pulmalend, mille käigus ta paaritub õhus ühe isasega ning pöördub siis tagasi tarusse. Suve lõpul aetakse lesed tarust välja ja nad hukkuvad.

Sipelglased on kõik eranditult ühiselulised putukad. Nad elavad mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ning selle maa-alustes käikudes. Sipelgapesas on erinevalt mesilastest sageli hulk emasipelgaid, peale nende elab pesas sadu tuhandeid suguvõimetuid tiivutuid töölisi (ainult emased). Emasipelgad peituvad tavaliselt pesa sügavusse, kus nad munevad. Sipelgate töölistel on välja kujunenud tööjaotus: osa on haude hooldajad, teised ehitajad, kolmandad toidumuretsejad jne. Pesa kaitsmisest võtavad osa kõik töölised. Mõnedel soojadel maadel elavatel sipelgaliikidel on kõrvuti tavaliste töölistega pesades veel tohutu paisunud tagakehaga töölised ehk meehoidjad, kelle pugu on täidetud suhkrurikka vedelikuga. Sel viisil säilitavad need sipelgad toitu.

Kord aastas ilmub pessa suur hulk tiivulisi sipelgaid. Need on noored isased ja emased, kes peatselt pesast lahkuvad ja paarumislennule siirduvad. Peale paaritumist isased peagi hukkuvad, emased aga rebivad ära oma tiivad ning hakkavad otsima pesa jaoks sobivat kohta. Emane kaevab pinnasesse väikese uru ja muneb sinna esimesed munad. Koorunud vastseid toidab ta süljenäärmete nõrega, mille valmistamiseks kulutab emasipelgas ära oma rasvavarud ning kasutuks muutunud tiivalihased. Peale esimeste tööliste ilmumist tegeleb emane ainult munemisega.

Mõned paaritunud emased ei raja uut pesa, vaid pöörduvad tagasi vanasse pessa ning munevad seal koos vana emaga.

Kõige ohustatum periood sipelgapere arengus on just ema iseseisva esinemise aeg. Seetõttu esineb osadel liikidel mesilaste pereheitmisega sarnane vana pere jagunemine.

Mõnedel sipelgatel esineb pereparasitismi. Nii näiteks panevad röövkuklase emad oma uuele perele aluse raudkuklaste pesades, kus mingil põhjusel pole ema.

Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb mitmetel teistelgi sipelgaliikidel.

Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda.